AI

Millest käib jutt, kui räägime tehisintellektist ehk tehismõistusest?

Viimastel aastatel on tehisintellekt (AI ehk artificial intelligence) leidnud tee ulmeilmast argiellu. Õigupoolest on AI-lahendusi lausa raske vältida, kui sa just ei satu elama erakuna, kes peab maailmaga sidet üksnes raadio kaudu. Ent organisatsioonides ei ole tehisintellekt veel üldlevinud. Olukorda iseloomustab hästi teemakohane arutelu, mis kaldub kahte äärmusse. Enamik ei tea, millest käib jutt, ja oletab, et „eks meilgi selle asjaga kusagil tegeldakse“. Seevastu asjatundjad arvavad ilmselt nii: „Juhtkond ei saa aru, mis on kaalul ja kui palju tuleb sellesse valdkonda investeerida.“


Küllap on mõlemal omajagu õigus, kuid lõpptulemus aeglustab arengut, sest vähesed söandavad investeerida tehismõistusse. Suurem jagu ettevõtteid ja organisatsioone usaldab tulevikku visandades senini tavapäraseid töövahendeid ja mõõtnäitajaid.

Ringleb hulk küsimusi ja termineid:

    • mis on tehisintellekt? Mis on puhas tehisintellekt? Missugust andmetöötlusprotsessi võib nimetada tehisintellektiks?
    • mille poolest erineb tehisintellekt ülesannetest, mida täidavad nutikad rakendused?
    • kuidas eristada tavalist analüüsi, andmeanalüüsi ja traditsioonilist automatiseerimist?
    • missuguseid automatiseerimis- ja analüüsivahendeid tehisintellekt kasutab?
    • ja veel: mida peab tehisintellekti all silmas Fujitsu ja mis juhtudel on masin arukas?

Üritan esmalt vastata kõige tähtsamale küsimusele. Arukus ei seisne võimes korrata asju matkimise abil. Kui aga masin on mingil moel õppimisvõimeline, lahendades probleeme ise, võib seda nimetada arukaks. Kuna küsimus ei ole sel juhul inimese, vaid masina arus, võime kutsuda seda tehismõistuseks.

Kõige sagedamini vaadeldakse tehisintellekti kasutuskohtades. Kui meie Fujitsus räägime tehismõistusest, peame ennekõike silmas masinõpet. Ent olemas on mitut tüüpi õppimist.

Juhendatud õppega on tegu siis, kui nähtus on tuntud ning selle kohta on olemas liigitatavad andmed ja väärtused.

Juhendamata õppe puhul on ennustatav nähtus tundmatu ja eesmärk on saada nähtusega seotud andmetest paremini aru. Näiteks võib juhendamata õppest olla kasu ennustavas hoolduses.

Stiimulõppe (kinnitusega õppe) korral õpib tehisintellekt nagu väikelaps, teisisõnu enamasti katse ja eksituse kaudu. Sel moel on võimalik arendada tehismõistuse enda aru ja otsustusvõimet – olgu need seotud arvutimängude või näiteks auto isejuhtivusega.

Jaga postitust ka teistega!

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood