November – tavaliselt aasta pimedaim ja poriseim kuu – on Fujitsus traditsiooniliselt tervisekuu. Aitame ettevõttena oma töötajatel suurendada terviseteadlikkust, pakkudes teadmisi nii teoorias kui praktikas. Ettekandeid teevad erinevate tervisega seotud valdkondade eksperdid ning sel aastal lisandus loengutele ka ühine tegevus. Kokku korraldasime tervisekuu raames 8 üritust.
Siin on ülevaade räägitust ja kogetust.
Osalenute tagasiside tervisekuu kohta:
Tervisekuu avaüritus polnud mitte arvuti taga ettekande kuulamine, vaid matk looduses. See toimus Pillapalu loodusrajal Kõrvemaal ja retke juhtis Romet Vaino. 5 km pikkune teekond sai kiirustamata ja ümbrust nautides läbitud 2 tunni ja 45 minutiga.
Nagu matkadel ikka, jõuab kõndides jutt erinevate põnevate teemadeni. Romet jagas oma matkalugusid, rääkis kohtumistest metsloomadega, aga ka kriitilistest olukordadest looduses.
Olenemata sellest, kui põhjalikud või pealiskaudsed on kellegi teadmised loodusest, aitab otsene side loodusega meil end tasakaalustada ja emotsionaalselt rikkamaks saada.
Kohtumine Tabasalu Perearstikeskuses töötava perearsti Piret Ropsuga tõstis esile mitmeid tuntud ja tõestatud viise, kuidas püsida tervemana nakkushaiguste perioodil. Samas tõi ta välja üllatavaid momente, mille puhul üldlevinud arvamused ei ole teaduslikku tõestust leidnud. Näiteks tervisliku toitumise põhjuslikku seost nakkushaiguste vältimiseks ei ole uuringutega kinnitatud (küll on aga sellel otsene seos südame- ja veresoonkonna haigustega).
Nakkushaiguste ennetamise parimate praktikate nimekirjas on puhas joogivesi, kätepesu, päikesevalgus, mõõdukas treening, sotsiaalne toetus (näiteks kallistamine), une pikkus ja selle kvaliteet.
Elavat huvi pakkus vitamiinide ja toidulisandite teema. Kuna nende toodete turg on pidevalt kasvav ja see valdkond on väga suur äri, siis oleme pidevalt müügisõnumite mõjualas. Liialdamine võib aga tuua kahjulikke tagajärgi. Näiteks D- või C-vitamiini võtmine suurtes annustes ei ole uuringutega mingil moel põhjendatud.
Tähelepanu tuleb pöörata vitamiinide ja muude taimsete preparaatide koosmõjule ravimitega, sest need võivad vastastikku üksteise toimet tugevdada või nõrgendada.
Äärmiselt oluline on teadvustada preparaatide ohutust, et soovitava kasu asemel mitte tervisele kahju teha. Aasia riikidest pärinevad “loodusravi tooted” ja muud väljaspool apteegivõrku müüdavad alternatiivravi vahendid võivad sisaldada soovimatuid ja lausa ohtlikke aineid. Kontroll nende koostise ja tootmiskvaliteedi kohta peaaegu puudub.
Suhtlemine on nii lai ja mitmetahuline teema, et ilmselt ei saa see kunagi päris selgeks ja neid oskusi on alati juurde vaja. Lisaks tundub, et mõnedel tuleb see paremini välja kui teistel – nad teavad, kuidas kontakte luua ja konflikte lahendada. Tegelikult on need oskused õpitavad.
Ailen Suurtee vaimse tervise keskusest “Peaasi” koondas oma esitluse ümber kolme peamise suhtlemiseesmärgi, milleks on:
Eriti haarav oli see, et ta pani kuulajad aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema praktiliste harjutuste kaudu. Näiteks harjutasime, kuidas avaldada oma soovi nii, et see ei väljendaks ärritust või hinnangut.
Esile tõstetud sai teise inimese tunnete valideerimine, enesekehtestamine, enda väärtustest lähtumine, õiglus ja tõe rääkimine.
Kuna väga suure osa päevast veedab enamus inimesi tööl, on tervise hoidmine töökohal ülimalt oluline. Ja vastupidi – sellest mitte hoolimine võib hiljem avalduda ootamatute häiretena, mida oleks saanud vältida.
Seega parim aeg töötervishoiuga tegelemiseks on siis, kui midagi halba pole veel juhtunud!
Lisaks töökoha ja töövahendite ergonoomikale keskendus suur osa Liina Pääbo ettekandest füüsilisele aktiivsusele, täpsemalt selle suurendamisele, sest inimese keha pole loodud tänapäevase istuva eluviisi jaoks. Vähesel kehalisel aktiivsusel on paraku ka konkreetne rahaline hind ühiskonnale.
Saime Liinalt suurepärase ja samas lihtsa nõuande istuva töötaja jaoks – pane aktiivsust igasse oma tegevusse!
See tähendab:
– aktiivne transport – vähemalt osa liikumisest tee jalgsi või jalgrattal;
– asendi vahetus töötamise ajal – kombineeri seismist, istumist, kõndimist;
– aktiivsed koosolekud – iga koosolek ei nõua, et peaksid olema istuvas asendis;
– aktiivsed pausid – jalutamine, venitamine, sirutamine, lõõgastus, meditatsioon.
Veel üks teema, mis kipub ununema, on silmaharjutused. On ju töö ekraani taga suur ja ühekülgne koormus silmalihastele! Kasulik on silmade liigutamine eri suundades ja pilgutamine.
Tähelepanu pöörasime ka jõutreeningu rollile. Isegi kui sa ei soovi minna jõusaali keeruliste masinate peale, on olemas lihtsaid viise sellega alustamiseks kodus või kontoris.
Kvaliteetse une tähtsust terve ja reipana elamisel ei saa üle hinnata ja sellele pole tähelepanu kunagi liiga palju. Samas võib tunduda, et see on üks neist asjadest, mida teeme ju nagunii – kas seda saab teha valesti?
Paraku on puudulik une kvaliteet oluline mõjutaja immuunsuse langemise, haigustele vastuvõtlikkuse suurenemise ja krooniliste seisundite püsimise juures. Une kvaliteet langeb eriti märgatavalt stressi olukorras. Mida saame teha?
Timo Oja rääkis lahti seitse tegurit, mis une kvaliteeti mõjutavad ja mis õnneks on enamasti meie enda kontrolli all.
Saime viis konkreetset unehügieeni sammu, mille abil igaüks saab parandada oma une ja seeläbi elu kvaliteeti.
Mida täpsemalt tähendab tasakaalustatud toitumine, et organism saaks vajalikul määral energiat ja toitaineid?
Diana Zintšenko esinemine andis meile hulga konkreetseid nõuandeid, kuidas oma toidulaual tasakaalustada peamised toitainetegrupid: valgud, rasvad ja süsivesikud. Saime teada, kui palju peaks neist igaüht olema ühes toidukorras ja igas päevas, samuti millistest toiduainetest neid saab.
Vaatasime läbi kiired ja aeglased süsivesikud, küllastunud ja mono- ning polüküllastumata rasvhapped, loomsed ja taimsed valgud.
Pikemalt peatusime suhkru teemal ja uurisime, millega suhkrut toidus asendada. Diana õpetas lugema koostise silte pakenditel ja tõi näitena võrdluse kahest energiabatoonist, mida peetakse tervislikeks, kuid millest üks sisaldab väga suures koguses suhkrut.
Diana erihuvi on smuutid. Ta jagas meiega mitmeid vähetuntud retsepte ning andis soovitusi, mida smuuti sisse tasub panna – nii maitseaineid, seemneid kui köögivilju. Neist paljude peale pole me harjunud mõtlema smuuti koostisainena, kuid need võivad muuta smuuti meeldivast vahepalast tõeliselt toitvaks ja väärtuslikuks toidukorraks.
Kui paljud meist tegelikult oskavad vajadusel kiiresti esmaabi anda? Õnnetused või ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Kui läheduses viibijad oskavad kannatanut kiirabi saabumiseni õigesti aidata, võib see päästa elu.
Kuigi ka see koolitus toimus videokoosoleku vormis, saime praktilisi tegutsemisjuhiseid ja elulisi näiteid, mida demonstreeriti mudelite peal.
Täpsemalt vaatlesime, mida teha traumade korral ja kuidas sulgeda erinevat laadi verejookse. Praktikas nägime sideme õiget paigaldamist eri olukordades. Samuti selgitati ja näidati kunstliku hingamisega seotud asjaolusid – millal, kuidas ja kui kaua seda teha.
Funktsionaalsed seened on biohäkkerite “tööriistakastis” juba aastakümneid ja viimastel aastatel kiires tempos lisanduvad teadusuuringud hakkavad seda valdkonda tooma keelatud või kahtlaste teemade hulgast tunnustatud vahendite sekka ka avaliku arvamuse silmis. Siiski on pikk teekond veel ees.
Eestis Tõrva lähedal tegutseva arendus- ja tootmisettevõtte Shroomwell üks juhtidest Silver Laus valgustas, milleks nende loodud preparaadid kasulikud on ning millistest seentest ja kuidas neid tehakse.
Käsitlesime tuttavamate toodete nagu chaga (musta pässiku) ja lõvilaka, aga samuti mitmete vähem kasutatud ja uuritud seeneliikide mõju ja kasutusotstarvet.
Kõlama jäi mõte, et seente kasutamine nii ravis, ennetuses kui üldisemalt inimeste elukvaliteedi parandamiseks on alles oma teekonna alguses ja tulevik tundub praegusi teadusuuringuid arvestades paljulubav.
Siin saad lugeda 2023. aasta tervisekuu sündmustest Fujitsus
