Millisena 2022 mulle paistab? Ma ootan, et see on aasta, mil saab üha selgemaks tehnoloogia positsioon ühiskonna ja meie igapäevaelu keskmes. Tehnoloogiad veavad peamisi majandusharusid nagu tootmine, transport ja jaemüük ning see annab omakorda tõuke edasisele innovatsioonile. Kassa-vaba kauplus on vaid üks paljudest näidetest sel alal. COVID- pandeemia andis innovatsioonile suure tõuke ja 2022. aastal see trend kiireneb.
Tehnoloogia kõikehõlmava kohaloleku taustal tõusevad minu arvates 2022. aastal esile viis võtmeteemat.
Esimene on andmetöötlus ise, mis on Fujitsu jaoks oluline fookus. Erinevus suure jõudlusega arvutusvõimsuse (HPC) ja tavalise arvutusvõimsuse vahel muutub üha hägusemaks. Näeme võimalust saada peamiseks partneriks arvutusvõimsuse teenusena pakkumisel (Computing-as-a-Service).
Millel see väide põhineb? Fujitsu töötas välja maailma #1 superarvuti Fugaku. Oleme juhtival kohal ka oma digital annealing teenusega. See kasutab meie patenteeritud kvant-inspireeritud andmetöötlusarhitektuuri. Meie kliendid kasutavad seda näiteks ravimite väljatöötamisel, tootmises ja logistikas. Digital annealing tehnoloogia on nii ligi-kvant- kui ka kvantarvutuse enese eelkäija.
Olen piisavalt realist ja ei väida, et 2022. aasta tuleks kvantarvutuste aasta, sest Qbit´id ei ole ikka veel piisavalt püsivad ärirakendustes reaalajas kasutamiseks.
Kuid 2022. aastal kavatseb Fujitsu kasutusele võtta kvantpõhise simulaatori, mis põhineb samadel kiipidel, mis on Fugaku südameks. Ja ma olen kindel, et sellest saab maailma kiireim kvantsimulaator.
Suure jõudlusega arvutusvõimsuse (HPC) laialdasem kättesaadavus toob kaasa selle pakkumise teenusena. Me näeme simulaatoritel suurt rolli, et jõuda kvantajastu läbimurdele võimalikult lähedale. Simulaatorite suur eelis seisneb selles, et need ei sõltu ainult riistvarast. Toetume siin oma edusammudele, lahendades digital annealer´iga keerukaid probleeme reaalajas või piisavalt selle lähedaselt.
Kui HPC muutub kättesaadavamaks, saab võimalikuks selle kasutamine igapäevaste ülesannete kiiremaks lahendamiseks. Veelgi enam – see, mida tänapäeval peetakse HPC-ks, on viie aasta pärast tavakasutusega arvuti. Nii kiiresti areneb tehnoloogia edasi. Tavakasutajate jaoks pole lõppkokkuvõttes vahet, millist arvutustehnoloogiat taustal kasutatakse, kui see vaid aitab lahendada tegelikke probleeme, millega nad silmitsi seisavad.
Kvantarvutuse tulek muudab küberturvalisuse palet, kuid see ei juhtu veel kohe. 2022. aasta väljakutse on kindlasti tagada, et digitaalne turvalisus ei aeglustaks andmete liikumise kiirust, tagades siiski vajaliku kaitse.
Farmaatsiatööstus on üks peamisi kasusaajaid, kuna ligipääsetavam HPC ja kvantsimulatsioon kiirendavad muidu väga pikka, aastaid kestvat ravimite väljatöötamise protsessi.
Teine valdkond, mis arvutustehnika edusammudest võidab, on keskkond. ESG (environmental, societal and governance ) – keskkond, ühiskond ja valitsemine – on kahtlemata üks 2022. aasta peamisi teemasid. Arvan, et huvi jätkusuutlikkusega seotud ettevõtluse vastu kasvab hüppeliselt. Võimekus teha kvantlähedasi arvutusi aitab areneda tehnoloogiatel, mis säästavad keskkonnda, näiteks süsinikupõhistele kütustele asenduse otsimine.
Samuti näeme võrkusid, kus andmete liikumine muutub veelgi kiiremaks. Oleme 5G ja privaatsete 5G võrkude, nagu O-RAN läbimurde lävel. Pilve virtualiseerimine muudab telekomi valdkonda. 2022. aastal jätkab Fujitsu investeerimist oma võrkudesse, sealhulgas maailmatasemel raadioseadmete tehnoloogiasse. Olen telekommunikatsioonitööstuse tuleviku osas väga lootusrikas.
Ükski ennustus 2022. aastaks ei ole täielik ilma tehisintellekti mainimata. Näeme palju rohkem AI kasutamist põhjuste ja tagajärgede uurimisel ning keeruliste probleemide simuleerimisel, sealhulgas selliste küsimuste juures, mis võivad aidata võidelda globaalse soojenemisega.
Tehisintellekti ümber on palju kõmu, ja seda õigustatult. Selle tähtsus meie igapäevaelus muutub üha ilmsemaks. Ma ei räägi masinatest, mis teevad iseseisvalte meie elu kontrollivaid otsuseid, vaid sünteetilistest andmekaksikutest – algoritmiliselt loodud andmetest, mida kasutatakse seleks, et arendada protsesse, mis toimivad paremini kui nende vasted tegelikkuses, ning seejärel anda see teadmine edasi, viies sel moel parema lõpptulemuseni.
Jälgin tähelepanelikult nn. koondavaid tehnoloogiaid, mis keskenduvad inimkonna ja tehnoloogia ristumispunktidele. Siia kuuluvad biomeetria jainimeste käitumist ennustavad masinõppetehnoloogiad. Samuti on need paljulubavad jaemüügi, avaliku ohutuse, tervishoiu ja taastusravi ning isegi spordi alal. Fujitsu 3D sensoritega sportvõimlemise hindamise tehnoloogiat (https://youtu.be/RkHfFQSDFu4) juba kasutatakse ülemaailmsetel võistlustel.
Mis puudutab seda, kus andmed asuvad, siis 2022. aastal kiireneb pilvepõhise töövoogude rakendamine. Näeme juba märke pilveteenuste kasutuselevõtu järgmisest lainest. See on suur samm, kui börsid hakkavad liikuma pilve – mis lähemal, kui enamik inimesi arvab. Mitmetuumalised protsessorid on tänapäeval pilve kiirendanud. Veelgi enam on ees ränifotoonika näol. See võimaldab kiiremat andmeedastust pikematel vahemaadel ja aitab pilve-eelist realiseerida.
Ja üks tehnoloogia, mis on siin selleks, et jääda, on krüptovaluuta. See on alles lapsekingades ja 2022. aastal ootan ellujäävate valuutade – nn altcoinide – edasist väljaselekteerumist. On selge, et Bitcoini kaevandamise hind krüpto kasvu ei pidurda. Kuid siiski ei saa 2022 olema aasta, mil Bitcoin mõnes suures riigis valitsuse tasemel omaks võetakse.
Need võtmetähtsusega tehnoloogiavaldkonnad on Fujitsu Distinguished Engineers meeskonna fookuses. Nemad on meie eestvedajad ja juhivad tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamise protsessi. See toetab äri kasvu ja innovatsiooni, mis annab olulise panuse ühiskonda ning toob kasu keskkonnale. See meeskond vastutab ka meie innovatsiooni kombineerimise eest väljastpoolt Fujitsut pärit tehnoloogiatega, et luua klientide jaoks lihtsasti rakendatavaid ja hinnalt kättesaadavaid lahendusi.
Fujitsu tehnoloogiadirektor Vivek Mahajan on ärijuht ning innovatsiooni- ja tehnoloogiajuht, kel on laialdane rahvusvaheline töökogemus juhtivates korporatsioonides, sealhulgas Tandem Computers, General Electric, Siebel Systems, Oracle Corporation ja IBM.
Ta liitus Fujitsuga 2021. aasta juulis ülemaailmse tehnoloogiajuhina. Tema missiooniks on kujundada Fujitsu juhtivaks ülemaailmseks tehnoloogiaettevõtteks, mida tuntakse juhtpositsiooni poolest innovaatiliste tehnoloogiate alal.
Enne Fujitsuga liitumist töötas ta IBM Corporationis ülemaailmse tehnoloogilise toe ja teenuste peadirektorina ning oli IBM Cloudi tulujuht.
Oma karjääri alustas ta Silicon Valleys infotehnoloogia spetsialistina.
Vivek on elanud ja töötanud Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Singapuris, Jaapanis ja Indias. Ta räägib vabalt inglise, jaapani ja hindi keelt.