AIFUJITSUTEHISINTELLEKTTehisintellekt – kas suhtuda elevuse või ettevaatlikkusega?

Tehisintellekt – kas suhtuda elevuse või ettevaatlikkusega?

Kuidas suhtuda tehisintellekti? Kas oodata uusi arendusi lapsemeelse elevusega või ehmunud ettevaatlikkusega? Need on muidugi spektri äärmuslikud valikud ja üks ei peaks välistama teist. Minu jaoks on tehisintellekti teema äärmiselt põnev, sest kätkeb endas potentsiaali luua palju uusi võimalusi ja paremaid teenuseid. Ma ei tea, kas nimetatud arengud viivad transhumaanse ühiskonna tekkeni, kuid lähituleviku inim/masinühiskond kõlab küll huvitavalt.

Tehnoloogia aitab luua inimkonnale paremat tulevikku

Nähtavate muutuste poole pealt võime eeldada, et AI (Artificial Intelligence) muudab märkimisväärselt seda, kuidas erinevaid teenuseid pakutakse. Näiteks tervishoiuvaldkonnas on juba praegu muutunud tehisintellekt teenindajatele, arstidele, konsultantidele ja diagnostikutele võimsaks koostööpartneriks. Kiire ja täpne AI diagnostiline tugi on kasutusel näiteks radiograafias ning varsti rakendatav ka personaalmeditsiinis, kus rutiinne diagnoosimine on inimeste jaoks liialt keerukas. See toob kaasa suuri eeliseid.


Samuti on näiteid sellest, kuidas tehisintellekt on aidanud muuta kasutajakogemused personaliseeritumaks, nii et neid kohandatakse dünaamiliselt vastavalt kontekstile, asukohale ja eelistustele.

Näiteks farmakogenoomika kui distsipliini lähtekohaks on arusaam, et ravimid ei toimi kogu populatsiooni lõikes samamoodi, vaid nende mõju varieerub olenevalt inimese geneetikast. AI pakub diagnostilist ressurssi tõelise progressi saavutamiseks.

Jaemüügis ja finantsvaldkonnas ei lähe ilmselt kaua, kuni AI-toega personaliseeritud teenused muutuvad normiks. Kõnekeskuse teenuseid hakkavad pakkuma intelligentsed robotid ja arendama AI robotid.

Ettevõtlusmaailmas võetakse kiirelt trendid üle. Tarbijatele on tuttavad digitaalsed virtuaalassistendid nagu Microsoft Cortana ja Amazon Alexa. Hiljutise Fujitsu tellitud ning sõltumatu uuringufirma Pierre Audoin Consultants (PAC) tehtud valge raamatu ja uuringu Workplace 2025 kohaselt plaanivad ligi pooled (47%) organisatsioonidest lähima kahe aasta jooksul antud valdkonda investeerida.

Iseäranis palju saab olema kasutajaid finantsteenuste pakkujate seas (64%), sest näiteks Rootsi Swedbank ja India HDFC Bank juba kasutavad klienditeeninduses AI-toetatud virtuaalassistente. Tehisintellektil põhinevad lahendused, millega me igapäevaselt töötame, muutuvad paremaks ja interaktiivsemaks. Vestlusroboteid pole varsti võimalik inimestest eristada ning avastame pea, et teeme kõigil elualadel väga tõhusalt AI-dega koostööd.

Tehisintellekti nähtamatu mõju

Tööstusharu, millele avaldub küll nähtamatu, aga kindlasti kõige suurem toime, on aga tootmine ja selle automatiseerimine.


Fujitsu tootmisosakonnas Augsburgis Saksamaal toodavad ja testivad robotid ja inimesed arvutite emaplaate külg külje kõrval. Robotid täidavad monotoonseid ja korduvaid ülesandeid pärast seda, kui inimene on robotile tarvilikud koostesammud ette näidanud ning need integreeritakse AI abil robotite võimetega.

AI mõju tootmises ulatub ka masinatest ja tootmisliinidest kaugemale. AI-de pakutavad teadmised tehaste või tervete tootmise väärtusahelate toimimise kohta, mille ühes otsas on toorme hange ja teises jaemüük ning toodete klientidele koju tarnimine, ei muuda tootmist mitte üksnes tõhusamaks, vaid võimaldavad prognoosida ka hooldusprobleeme ja sekkuda enne, kui need tekivad. Need on asjad, mis toimuvad tasandil, kus enamik meist nimetatud arengutega kunagi kokku ei puutu.

Hirm ja paanika

Toodud näited illustreerivad hästi ka seda, et see, kuidas me töötame, on tegemas läbi suuri muutusi ning see on aspekt, mida selle teema juures on kõige rohkem kajastatud ning kohati ka üleforsseeritud.


Üks alarmeerivatest sõnumitest on see, et tehisintellekt võtab ära inimeste töö ja elatise. Kuigi AI muudab kindlasti töömaastikku, ei vii arengud ainult ühes suunas. Usun, et nagu mitmed teisedki suured tehnoloogilised edusammud, loob AI ühiskonda uusi rolle ja muudab olemasolevaid. Me ei tea veel, milline on arengute summaarne netomõju ja peame valmistuma erinevateks juhtudeks.

Teine aspekt, millega tekitatakse paanikat, on see, et tehisintellektid võtavad üle ja hävitavad inimkonna. Kuigi antud stsenaarium on võimalik, saaks see realiseeruda alles kauges-kauges tulevikus. Praegu tuleb võtta ühiskonnas aega selleks, et kainelt arutleda, kuidas valmistuda.
Kui mõtleme tervishoiu- ja pangandusteenuste muudatustele, on oluline luua AI teenuste vastu õiget sorti usaldus. Mõnedes sektorites peab AI olema võimeline põhjendama otsuseid ja järeldusi, milleni see on jõudnud, täpselt nii, nagu pankur selgitab, miks teile praegu laenu ei anta. See muutub veelgi tähtsamaks siis, kui suuri osi AI taristust hakkavad looma AI-d ise.

Pikas perspektiivis hakkame AI-sid usaldama, kuna need muutuvad meile harjumuspäraseks, kuid see võtab aega, sest siin on pistmist rohkem inimfaktori kui tehnoloogiaga. Senikaua peab meie suhtumine jääma ettevaatlikkusega ümbritsetud elevuseks.

Loo autor dr Joseph Reger
Algne artikkel avaldati Fujitsu Global blogis ja tõlge Fujitsu Estonia lehel.

Jaga postitust ka teistega!