ERPi uuendamise vajadus võib tekkida üsna ootamatul põhjusel ja nõuda väga kiiret lahendust. Nii juhtus umbes 200 töötajaga tootmisettevõttest, kus seoses omaniku vahetusega tuli teha muudatused ERP tarkvaras, et eralduda senise emaettevõtte süsteemist.

Eesti ettevõtte jaoks võib välismaise emaettevõtte süsteemide, sh majandustarkvara kasutamine olla nii eelis kui ka risk. Kui süsteem on peakontori poolt kasutada antud ja hallatud, vähendab see kohalikku koormust ning IT-ressursi vajadust.

Eraldumise korral ei ole aga võimalik endises tarkvaras tööd jätkata, sest sisuliselt tähendaks see äri täielikku läbipaistvust konkurentide vahel. Oma tulevase konkurendi süsteemi „pantvangi“ jäämine oli selles olukorras suurim risk.

ERP süsteem on aga vähegi arvestatava suurusega tootmise jaoks vältimatu töövahend, ilma milleta töö seiskuks.

Just sellisest olukorrast leidis end üks Eesti elektroonikatootmise ettevõte, kui 2024. aasta lõpus tuli info senisest emaettevõttest eraldumise kohta ning 2025 alguses selge ülesanne eraldada ERP süsteem, milleks on SAP.

SAPi peakasutaja ja projektijuht Siret Stumer asus selle kiire ja keerulise töö jaoks otsima kogenud, rahvusvahelise ekspertmeeskonnaga partnerit, ning pöördus Fujitsu poole.

Siret Stumer: „Me otsisime partnerit, kes saaks pakkuda mitmekülgset kogemust ja teadmisi just süsteemi arhitektuuri ja implementeerimise kohta, sest meil endal need teadmised majas puuduvad. Minu soov oli leida partner, kes suudaks meie süsteemi muuta turvaliseks, läbipaistvaks ja stabiilseks ning kes kataks peale projekti ka lihtsalt hea ja kaasamõtleva partneri rolli.“

SAPi süsteemiarhitekti roll on väga spetsiifiline, sellise kompetentsi oma tiimis hoidmine ei tasu väikeses ettevõttes ära. Seetõttu oli mõistlik otsida partner, kes on SAPi installinud, pakkunud hooldust, tõstnud servereid, kopeerinud andmeid, uuendanud versioone jne.

Fujitsu Estonia müügitiim kaasas kompetensed SAP arhitektuuri eksperdid olukorra hindamisse juba esimeste kohtumiste jooksul, kui mingeid lepingud töö osas polnud veel sõlmitud. Esmasest infost oli selge, et andmete üks-ühele kopeerimine ei ole võimalik, sest platvormid on täiesti erinevad. Tuli otsida teisi lahendusi.

Kliendi enda IT osakond Eestis oli 2025. aasta alguseks just tööle asunud ning neil ei olnud endil võimekust sellist projekti läbi viia.

Tony Seene, Fujitsu Estonia müügi- ja arendusjuht: „Nägime, et klient vajas kiiresti asjatundlikku nõu. Esiteks pärines kogu nende ERPi infra – andmed, serverid, võrgud, litsentsid, turvalisus ja tugi – senisest peakontorist, ilma, et Eestis oleks olnud sellele juurdepääsu. Teiseks oli ajalimiit migratsiooni teostamiseks väga lühike. Oli selge, et see on keeruline projekt.

Kuna oleme ka varem koos töötanud väga kompetentsete SAP ekspertidega teistest Fujitsu üksustest, siis kaasasin neid kohe olukorra esmase hindamise faasis, et mitte kaotada aega.“

Siret Stumer: „Me ei osanud hästi juhendada, mida me peakontorist ära tooma läheme. Keegi meist ei omanud eelnevat arusaama süsteemi ehitusest ega isegi ligipääsu sellele infole. Arvan, et see oligi Fujitsu meeskonnale kõige raskem ülesanne: aru saada, mida me kopeerima asume, mida püsti panema hakkame.

Nägime ette mitmeid kriitilisi tõrkeid, mis võisid migratsiooni käigus tekkida, nagu näiteks kogu senise süsteemi kadu või vana süsteemi katkiminek, mis tähendanuks tehaste seiskumist. Meie kasutada oli vaid ühenädalane ajaaken – ettevõtte suvine kollektiivpuhkus.

Oli ka varuplaan – keerata kõik tagasi ja jätkata tööd senise peakontori serveris. See oleks olnud suurte puudustega, sest integratsioonid olid juba lahti ühendatud, aga siiski teoreetiliselt tehtav. Ilma ERP süsteemita töötamine ei tuleks meie puhul kõne allagi.“

Fujitsu Portugali üksusest pärit SAP arhitekti laialdased teadmised ja kogemused olid selles projektis hindamatu väärtusega. Ta pakkus välja lahendusi, mis võimaldasid mitmed keerulised olukorrad edukalt lahendada.

Lepingu sõlmimise ajal ei osanud keegi osalistest täpselt ette näha töö mahtu. Lepingu aluseks oli usaldus, mis oli tekkinud eelkõneluste käigus tasuta jagatud nõuannete ja näidatud kompetentsi suhtes.

Järgnevalt asus Fujitsu tiim koos kliendi IT osakonnaga kõnelustesse senise peakontori inimestega, et projekti täpsemalt kavandada.

Nagu arvatud, oli andmete ülekandmine sedavõrd suures mahus keeruline, aga sai edukalt teostatud, ning ületoodud süsteem läks testkeskkonnas tööle.

Igal sammul kohandasime oma tegevust ka kliendi soovide ja nõudmiste kohaselt – tihe koostöö toimus igal sammul.

Migreeritud SAP süsteem läks live´i eelmise aasta suvel. Järgnes kahekuuline stabiliseerimisperiood ehk „hyper-care“, mille vältel Fujitsu tiim oli 24/7 valvel ja valmis toetama võimalike tõrgete korral.

Seejärel jätkus koostöö alalise hooldus- ja konsultatsioonilepingu vormis, et tagada süsteemi jätkuv ja sujuv töö ning vajalikud täiendused.

Kõige selle tulemusel saab klient nüüd Eestis iseseisvalt oma lahendusega töötada ja otsuseid vastu võtta vastavalt oma Eesti äri vajadustele.

Siret Stumer: „Hetkel on meil on-prem lahendus, kus on integratsioonid ja partnerid selgelt hallatud. SAPi oma serverid ja arhitektuur on lihtne, loogiline ja kirjeldatud.

Minu arvates sai olemasolevate vahenditega tehtud parim võimalik tulemus. Midagi ei tehtud „ülejala“. Kõik oli plaanipärane. Suuri üllatusi ei olnud.

Kõiki asjaolusid arvestades on tulemus fantastiline. Saime õigel ajal süsteemid püsti, ühendused partneritega loodud. See kõik toimus planeeritud tundide raames.

Üks õnnestumise näitaja on see, et kasutaja ei tohi märgata toimunud muutust. Ja kasutajad tõesti ei märganud, mis suur projekt selle nädalaga tehtud sai, kui nad puhkasid.“

Lisaks regulaarse teenusetoe pakkumisele on juba kavandatud üleminek SAP´i avalikku pilve, mida esimeses sammus teha ei olnud võimalik. Pilve minek eeldab SAPi kõige uuema versiooni kasutuselevõttu, mille käigus tuleb süsteem korrastada ja puhastada võimalikest kõrvalekalletest standardiga võrreldes.

Siret Stumer: “IT-s ei saa töö kunagi otsa. Süsteem sai kolitud ja muutus sellega meie omaks. Siis algas puhastamine, ebavajalike koormuste likvideerimine, andmete lukustamine jne. Selgusid uued vajadused ja tööd, mida eelmine omanik ei teinud. Ületõstmise käigus ei tehtud rakenduse poolel mingeid muutusi. Nüüd tegeleme selle osaga regulaarselt ning teeme vajadustest tulenevalt järgmisi projekte.“

Uued postitused meie blogis