FUJITSUMEIE INIMESEDMeie Inimesed Olga Kulak

Olga Kulak - meie maailmakodanik, kelle säravatel ettevõtmistel ei ole sõna otseses mõttes piire

Alati särav ja energiline Olga Kulak oskab, teeb ja jõuab uskumatult palju. Ülikooli ajal tegeles virvasõnasid puudutava uurimistööga ja osales lingvistikale pühendatud teaduskonverentsil. Võõrkeeled on tema suurimaks armastuseks siiani. Vähem kui 5 aasta jooksul Fujitsus on ta olnud kasutajatoe agent, hinnanud agentide kõnesid, koolitanud töötajaid, pälvinud Fujitsu Bronze Excellence award’i, läbinud edukalt Fujitsu Talent Academy ja ehitanud Londonis Virtual Agent projekti raames juturoboteid. Ka esinemist Olga ei pelga. Vaid pärast 3 kuud peale Fujitsus alustamist astus ta üles Work in Estonia reklaamvideos ning just hiljuti ETV+ kanalis meeleoluka „Rahvas laulab“ saatejuhina.

Milline on olnud sinu teekond Fujitsu projektijuhiks?

Alustasin 2015 juunis IT kasutajatoe spetsialistina Fujitsu Tartu kontoris. Peamiseks tööülesandeks oli lõppkasutajate probleemide lahendamine soome, inglise, eesti ja vene keeles, hiljem ka rootsi keeles. Olin siis Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri õppekava magistrant ning kõrvaleriala Skandinavistika raames õppisin ka rootsi keelt ja kultuuri.


IT-ga varem kokku puutunud ei olnud ja selles mõttes oli uus töö väga suur väljakutse. Õnneks sain hakkama tänu kolleegidele ja väga toetavale juhile. 2017. a pakuti mulle võimalust hakata läbi viima firmasiseseid koolitusi. Septembris 2018 asusin ametlikult koolituskoordinaatori ametikohale Tallinna kontorisse. 2019 hakati otsima projektijuhti Fujitsu Soome tiimi. Töövestlus läks hästi ja alates juunist 2019 töötangi projektijuhina.

Millised on täna peamised tööülesanded? Milline näeb välja sinu päev tööl?

Iga päev on väga erinev ja üllatusi täis, kuna kõik projektid on unikaalsed. Projekti alguses koostan projektiplaani, panen spetsialistide tiimi kokku ja jätkan ülesannete delegeerimisega. Igapäevaselt jälgin, et töö oleks õigeaegselt tehtud ja lahendan jooksvaid probleeme. Viin läbi koosolekuid kliendi ja spetsialistidega erinevatest riikidest. Kriitilistes olukordades hindan potentsiaalseid projekti riske ja võimalikke kulusid.

Töötasid klienditoe eksperdi ja koolitajana. Mida sa Fujitsu töötajatele õpetasid?

Kõne juhtimise oskus on agendi töös väga oluline ja see ei tähenda mitte ainult viisakat teenindust, vaid eeldab ka teadmisi teiste kultuuride eripärade kohta. See, mis tundub eestlasele viisakas, ei pruugi kehtida soomlase või norraka puhul.

Millised olid kõige tähtsamad nüansid, millele tähelepanu pöörasid, kui agentide kõnekvaliteeti hindasid?

Agendi töös on väga oluline tööriist tema hääl, seda tuleb hoida. Vaja on võõrkeeleoskust, emotsioonide ohjamise oskust, kultuurispetsiifilist viisakust, tehnilist taipu, õigete küsimuste esitamise oskust ja võimet luua usaldusväärseid suhteid inimesega, kes on üldjuhul muu keele kõneleja.


Kõiki neid aspekte olen kõnedes hinnanud ja andnud tagasisidet ja soovitusi, kuidas võiks olukorda parandada. Olen alati öelnud meie toredatele inimestele, et minuga ei pea tingimata nõustuma, vastu vaidlemine ei ole kunagi keelatud.

Kõnede kvaliteedi hindamise eesmärk pole ju muud kui õppimine. Selle käigus saavad nii agent kui ka hindaja ise uusi teadmisi ja praktikaid. Iga kõnet võib vaadelda pisiprojektina, millel on teatud struktuur: kõne algus, teema ja lõpp. Peale kõne lõppu võib iga töötaja oma kõne üle kuulata ja analüüsida, mis läks hästi ja mida võiks teha teisiti, et järgmine kõne oleks sujuvam.

Mida kujutab endast Fujitsu Talent Academy? Millal sa seal osalesid ja kuidas sul läks?

Mulle meeldib õppida, ja on nii tore, kuidas Fujitsus toetatakse õppimist ja arengut! Fujitsu Talent Academy on Fujitsu sisene projekt, mis on suunatud peamiselt Service Deski töötajatele, et neist tulevikutalente kasvatada. Projekti käigus saab hea ülevaate, millega tegeletakse teistes riikides ja osakondades, tutvuda uute inimestega ning rakendada uusi teadmisi ja oskusi praktikas. Projekt on mõeldud aktiivsetele inimestele, kes soovivad panna oma mõtteid liikuma võib-olla natukene teises suunas.


Talent Academy’s tehakse palju tiimitööd, käiakse nii füüsilistel kui ka online loengutel, mis on erinevatel teemadel (automatsioon, finants, projektid, sisesed protsessid, psühholoogia jne). Spetsialistid eri valdkondadest jagavad kogemusi ja teadmisi sellest, mida nad teevad ja miks see on oluline.

Miks valisid õppima minnes just lingvistika? Miks on keelteoskus sinu jaoks oluline?

Väge lihtne. Läksin õppima seda, mis meeldib! Olulisusele mõeldes meenuvad A. Tsehhovi sõnad: “Сколько языков ты знаешь, столько раз ты человек” (”Nii mitut keelt oskad, nii mitu inimest või isiksust sinu sees peidus on“).


Kui sa oskad keeli, oled maailmakodanik. Keel avab uusi võimalusi ja uksi ning annab vabadust. Kui sa mõistad, millest sinu ümber räägitakse ja kirjutatakse ning oskad ennast väljendada teises keeles, tekib kontakt ümbritseva keskkonnaga. Ebamugavuse tunne kaob ära, järelikult oled juba mingil määral vaba!

Kuidas mõjutab tehnoloogia kiire areng keelt?

Keeltesse tulevad uued sõnad ja terminid, mis on enamasti võetud inglise keelest ehk lingua franca’st nagu armastavad öelda filoloogid ja keeleteadlased. Inglise keelel on globaalne eelis ja maine kõigis eluvaldkondades, tehnoloogias eriti. Kiire tehnoloogia arenguga arenebki kõige rohkem lingua franca, mis omaette mõjutab teisi keeli. Tulevad kasutusele uued sõnad, mida teistes keeltes ei ole.


Suheldes hakatakse asendama oma keeles puuduvaid sõnu mõne muukeelse sõnaga. Ingliskeelsele väljendile liidetakse oma keele loomulikke eripärasid (tüvemuutus, uued sufiksid, liited jne.) – näiteks svaipima, klubitama, joogatama.

Muutuvad nii kõnekeel kui ka õigekeelsuse normid. Toon näite. Soome keelele on väga loomulik vokaalharmoonia, kus sõna esimese silbivokaal määrab järgsilpide vokaali. Palju laensõnu on tulnud just inglise keelest: eng. brand vs fin. brändi, eng. modify vs fin. modifioida. Mõnele sõnale ei leitagi head vastet: eng. hashtag vs fin. hashtag jne.

Mis on virvasõnad ja miks need tekitavad probleeme?

Virvasõnad on sõnad, millel on samasugune kirjapilt või sarnane tüvi, kuid semantiline tähendus on täiesti erinev. Tihti kutsutakse neid ka false friends ehk „valed sõbrad“. Probleeme tekitavad nad siis, kui selline sõna eksisteerib mitmes keeles. Kui võõrkeele oskus ei ole veel paigas, tekib alati risk teatud sõnadest valesti aru saada. Näiteks, sõna artist inglise keeles tähendab kunstnikku, kuid eesti ja vene keeles artist on esineja. Soome keeles on neid eriti palju. Pulma ei ole soome keeles midagi muud kui „probleem“. Mingil määral võib küll pulma probleemiks pidada, kuid valesti arusaamise risk on siin ikkagi suurem kui keeletase ei ole piisavalt hea või üldse puudub.

Astusid hiljuti üles saatejuhina ETV+ kanali saates „Rahvas laulab“. Kuidas sinna sattusid? Mis sind televisiooni või selle teemaga seob?

Selles on süüdi meie pere ja sõprade lemmik Vitali Vesterinen, kes esineb saates minu kaasjuhina. Vitali on särav pulmajuht ja showman, kes on töötanud nii televisioonis kui teinud raadiosaateid. Ükskord helistas murega, et pole kuskilt võtta tüdrukut, kes sobiks saatejuhi rolli ja pakkus mulle seda võimalust. Mina olin muidugi väga üllatunud, kuid selline kogemus tundus äärmiselt huvitav. Minu kontaktid anti edasi programmi produtsentidele. Ja nii ta läkski! Kõlas justkui nagu lapsepõlveunistuse täitumine: saime teha uue aasta eetrit ETV+ kanalis!

Olga Kulak astus üles ETV+ kanalis meeleoluka „Rahvas laulab“ saatejuhina
"Rahvas laulab" saatejuhid Vitali Vesterinen ja Olga Kulak / Foto: ERR

On esinemine sinu jaoks loomulik või tõeline eneseületus?

Selline töö ei ole lihtne. Eriti siis kui tööpäev on 12 tundi ja koguaeg peab naeratama ja energiat täis olema. Suureks boonuseks oli see, et mul väga vedas kolleegiga. Vitali oli suureks toeks alati. Saime väga kiiresti üksteisest aru ja peaaegu kõik sai tehtud esimesest duublist. Finaalis tundsin ennast juba nagu kala vees. Tulemusega jäin rahule ja võimaluse korral kindlasti jätkan ning hea meelega panen ennast proovile teistes projektides.


„Rahvas laulab“ («Народ поёт») oli lihtne selles mõttes, et sain rääkida emakeeles. Fujitsus olen isegi paar korda osalenud reklaamvideode loomises, kus pidin publikule reklaamteksti ette rääkima ja siis mitte oma emakeeles.

Kas sinu õpingud või töökogemus Fujitsus aitas sul olla parem saatejuht? Või vastupidi... Kas saatejuhi kogemus aitab sul kuidagi paremini oma tööd teha/teisiti näha?

Uute asjade õppimine ja uued töökogemused on alati suured väljakutsed, eriti kui need toimuvad samal ajal. Kõik, mis olen teinud, on tohutult aidanud areneda ja püüda järgmisi väljakutseid. Ka koolitajana pidin ju väga palju esinema.


Kui protsess on paigas, siis järgmine väljakutse ei tundu enam nii ületamatu. Ka praegu saan projektide juhtimises toetuda juba tehtule: palju suhtlemist, videokõnesid, juhtimist ja ka vastutust muidugi.

Sa oled väga aktiivne ja jõuad palju. Kust ammutad energiat?

Tervislik eluviis, armastus ja eneseareng – need on minu elu tähtsamad asjad. Kui olen terve, teen sporti ja toitun korralikult, siis on mul palju jõudu ja hea uni. Usun, et kui oled armastatud ja armastad ise, siis serotoniini taseme eest ei pea ka muretsema. Kui päeva lõpus oskan vastata küsimusele ”mida ma olen täna teada saanud”, siis jään selle päeva ja iseendaga rahule. Selline on minu heaolu ja harmoonia valem.

Jaga postitust ka teistega!

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood