FUJITSUMEIE INIMESEDReeni Mikkelsaar Fujitsu süsteemianalüütik

Reeni Mikkelsaar: „Tarkvara peab tegema lõppkasutaja õnnelikuks, siis on ka klient õnnelik.“

Reeni Mikkelsaar on 13 aasta jooksul täitnud Fujitsus eri rolle. Peamiselt on ta olnud süsteemianalüütik, kuid lisaks projektijuht, disainer, testija, ärianalüütik, tootejuht, nõustaja ja psühholoog. “Süsteemianalüütik peab olema hea suhtleja ja laia silmaringiga ega tohiks karta uusi teemasid ja valdkondi,“ ütles ta. Eriti avardavad silmaringi avaliku sektori erilahendused, mille loomiseks tuleb süveneda seadustesse, teha endale selgeks valdkonna mõisted ja protsessid, et osata esitada kliendile õigeid küsimusi.

Kui kaua oled Fujitsus töötanud?

Sel suvel täitub 13. aasta. IT kõrgharidust mul ei ole, aga see ei ole takistanud selles valdkonnas töötamist. Kokkupuuted programmeerimisega algasid finants- ja kindlustusmatemaatika ning statistikaõpingute kõrvalt ning nende alusel olen aastate jooksul töö käigus ja koolituste kaudu oma karjääri ehitanud.

Mis on sind nii kaua ühes ettevõttes hoidnud?

Kogu see aeg on olnud nii mitmekesine, põnev ja arendav. Olen Fujitsus teinud väga erinevaid tarkvaraarendusprojekte ja täitnud eri rolle. Samuti on Fujitsu olnud tööandjana väga paindlik ja toetav. Eks ikka aeg-ajalt üritatakse mujale meelitada, nii see IT-sektoris tänapäeval käib. Kogenud analüütikuid ei ole liiga palju. Kuigi kõrgkoolid on hakanud pakkuma ka analüütikuks spetsialiseerumise võimalusi, saadakse heaks süsteemianalüütikuks ikka töökogemuse, mitte raamatutarkusega.

Kuidas sattusid Fujitsusse?

Mulle meeldib naljatada, et sattusin Fujitsusse tänu tädipojapoliitikale. Tädipoeg oli tollal ERP-tiimi juht ja kutsus mind oma meeskonda. Alustasin MS Navisioni konsultandina, tegin sertifikaadieksami ära ja arvasin, et nüüd saangi selle valdkonna spetsialistiks . Aga juhuste kokkulangemisel sattusin hoopis meie tollase suurkliendi PRIA jaoks hobuslaste registri analüüsi tegema ja enam tagasi ei vaadanud. Mõneks aastaks jäigi minu tööks PRIA erinevate infosüsteemide hooldus- ja edasiarendustööde kavandamine, analüüs ning arenduse korraldamine.

Milliseid rolle oled Fujitsus pidanud täitma?

Põhikohaga olen süsteemianalüütik, kuid olen olnud ka projektijuht, disainer, testija, ärianalüütik, mõne mööndusega isegi tootejuht, nõustaja ja psühholoog. Samuti olen juhendanud praktikante, koostanud kandidaatidele proovitöid ning osalenud uute analüütikute, testijate ja arendajate värbamises.

Fujitsu Tartu tarkvaraarenduse meeskond arendab peamiselt riigile infosüsteeme. Kas riik on hea klient?

Riik on klient, kes pakub väga suurt vaheldust. Tänu avaliku sektori erilahendustele olen saanud väga erinevates projektides kaasa lüüa. Valdkonnad on varieerunud põllumajandusloomadest ja turukorraldusest dokumendihaldussüsteemideni, autentimis-autoriseerimislahendustest õppeinfosüsteemideni, riigikaitsest ja riigikaitsesse värbamisest e-residentideni, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlusest käskkirjade ja arhiivilahendusteni, rongiliiklushaldusest tapamajade ja jäätmekäitlejateni.

Millised on Fujitsu tarkvaraarenduse osakonna peamised tehnoloogiad ja käsitlused? Miks just need?

Tarkvaraarenduses lähtume lean’i ja väleda arendamise põhimõtetest. Fujitsu tarkvaraarendusmeeskonnad kasutavad oma töös eri tehnoloogiaid. Meie tiimi loodud tarkvarad põhinevad peamiselt Java tehnoloogiatel, vähem ka Pythonil ja .NET-raamistikul. Vahel sõltub tehnoloogiavalik sellest, mida klient eelistab. Süsteemianalüütik peab suutma loodava lahenduse välja mõelda ning seda disainida ja kirjeldada olenemata valitud tehnoloogiast (sh andmebaasist).

Missuguste omadustega inimene sobib süsteemianalüütikuks?

Süsteemianalüütik peab olema hea suhtleja, laia silmaringiga ega tohiks karta uusi teemasid ja valdkondi. Kui töötada Fujitsu-suguse profiiliga ettevõttes, mis osaleb riigihangetel, siis juhtub ikka, et uue hankevõiduga kaasneb suur koolitöö. Tuleb sukelduda valdkonda reguleerivatesse seadustesse, küsitleda kliendi eri esindajaid ja teha valdkonna mõisted endale piisavalt selgeks, et rääkida kliendiga ühist keelt.


Minule isiklikult oli erialamõistete poolest kõige keerulisem Elronile tehtud rongiliiklushalduse projekt. Selles projektis kuulusid igapäevasesse sõnavarasse mõisted „tuur“, „ringlus“, „tuurileht“, „koosseis“, „depoo“, „ööpäevaplaan“, „manöövriplaan“, „sõiduleht“, „laualeht“, „liiklusgraafikuperiood“ jne. Eriti projekti alguses pidin end kontrollima, et mitte kasutada rahvasuus porgandiks nimetatavate raudteeveeremite kohta sõna „rong“, sest need on tegelikult koosseisud.

Milline on analüütiku argipäev?

Kui analüütikul lõpuks argipäev saabub, siis on õige aeg hakata uut töökohta vaatama. Päevad ja nädalad võivad olla väga erinevad. Süsteemianalüütik suhtleb palju kliendiga, teeb kindlaks funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed tarkvaranõuded, hindab töömahtu ja aitab koostada projektiplaani, kirjeldab tarkvara kasutajaliidese funktsionaalsust, disainib andmemudeli, kaardistab liidesed teiste süsteemidega, vajaduse korral koostab andmete migreerimise analüüsi. Olenevalt projektist võib luua ka klikitava prototüübi ja koolitada lõppkasutajaid süsteemi kasutama. Selle kõige loomulik osa on ka oma tiimi arendajate ja testijate töö toetamine ning uute riigihangete lähteülesannete analüüs ja proovitööde koostamine.

Mis teeb tarkvaraarendaja õnnelikuks? Kas õnnelik klient või lõppkasutaja? Tunnustus või tänu? Lihtsad või keerulised projektid?

Tarkvaraarendaja on õnnelik, kui tema töötajate silmad säravad ja nad on motiveeritud. Samuti on oluline, et klient oleks lõpptulemusele orienteeritud ning teeks ka omalt poolt kõik selleks, et arendaja saaks teha võimalikult tõhusat ja kvaliteetset tööd. Valmiv tarkvara peab tegema lõppkasutaja õnnelikuks, sest siis on õnnelik ka klient. Kui sellele järgneb tunnustus, on alati meeldiv, aga see ei ole peamine.

Minule isiklikult on pigem meeldinud keerulised projektid, sest need nõuavad kohati palju eneseületust ja siis on ka saavutustunne suurem. Minu jaoks on kõige keerulisem, aga ka kõige ägedam projekt olnud Patendiameti kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlussüsteem Backoffice, mille tellis Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Nii suurt süsteemi nii paljude kohalike ja rahvusvaheliste liideste, vahebaaside, andmete migreerimise, sadade ametlike kirjamallide ja keeruliste töövoogudega ei ole ma ei enne ega pärast seda projekti teinud. Boonuseks olid välislähetused Alicantesse, kus asub Backoffice tarkvara loonud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) peakontor.

Kaitseminister Jüri Luik tänas sind 2018. aastal kuldrinnamärgiga Eesti riigikaitsesse panustamise ja kaitsevaldkonna arendamise eest. Mis projekti eest sa sellise tunnustuse osaliseks said?

Tegime tiimiga Kaitseressursside Ametile riigikaitse seisukohalt väga vajaliku süsteemi – tsiviiltoetuse registri. Hiljuti oli sellest ka meedias palju juttu, kui kirjutati, et Kaitsevägi on alustanud tsiviilisikute sõidukite koormamist, et sõjaolukorras need vajadusel enda kasutusse võtta. Samas on sõidukid vaid väga väike osa kogu registri võimekusest, seega kuuleme tulevikus kindlasti ka juriidiliste isikute, kinnistute, vee- ja õhusõidukite ning muude tsiviilressursside koormamisest. Tunnustus anti küll mulle personaalselt, aga ära on selle teeninud kogu meeskond.

Kaitseministri tunnustus Tsiviiltoetuste registri arendamise eest
Millised on sinu meeldejäävaimad projektid? Kui paljude inimeste elu need projektid lõpuks positiivselt mõjutavad?

Kõige suuremale kasutajaskonnale mõeldud projektidest on olnud meeldejäävaimad 2014. aasta e-residentide lahenduse loomine Politsei-ja Piirivalveametile ning põllumajandusloomade registri arendustööd PRIA-le. Neist esimest kajastati meedias kõige laiemalt ja mina olin selles projektis ainus süsteemianalüütik. Sel projektil oli kriitiline tähtaeg, samas oli klient tugevalt tulemusele orienteeritud ja abivalmis. PRIA põllumajandusloomade register on mulle meelde jäänud tänu huvitavale valdkonnale, põnevatele arendustele ja üle kümneaastasele väga heale koostööle PRIA spetsialistidega.


Eks parimad õppetunnid elus tule ikka läbikukkumistest ja seetõttu on mullegi kõige rohkem meelde jäänud minu karjääri ainus ebaõnnestunud IT-projekt. Viisime suure tiimiga ellu kliendile keerukat dokumendihaldussüsteemi. Lõpuks ei jõudnudki see eri põhjustel töökeskkonda ja selle osalised otsustasid sõpradena laiali minna. Alguses oli minu roll küllaltki väike – tegin vanast dokumendihaldussüsteemist andmete migreerimise analüüsi. Üks asi aga viis teiseni ja projekti lõpufaasis olin tiimis ainus analüütik, kes pidi lisaks valminud dokumentatsiooni pidevale uuendamisele koolitama kliendi enam kui 200 töötajat süsteemi kasutama. Kuna see kõik toimus minu karjääri algusajal, siis sain sealt peale väärt õppetunni ka teadmise, et maailm ei jää selliste läbikukkumiste tõttu seisma.

Kas nende aastate jooksul on juhtunud ka humoorikaid lugusid?

Midagi lõbusat juhtub ikka iga projektiga. Näiteks e-residentide projekti puhul pidi Edward Lucas esimese e residendina oma kaardi 1. detsembril 2014 kell 14 kätte saama. Olime koos kahe arendajaga sel päeval Backoffice’i projekti tõttu juba Hispaanias, kui keskpäeval viimased täiendused SMITi poole teele panime.
PRIAga on koostöö olnud kõige pikemaajalisem ja nendega oleme maha pidanud ka iga-aastased võrkpallimatšid. Nemad arvavad, et võitsid ausalt, meie aga tõlgendame oma kaotust nii, et „hoidsime lihtsalt kliendisuhteid“. Kahjuks tean ka liiga täpselt, kuidas käib põllumajandusloomade seemendamine ja et pärast väga heade jõudlusnäitajatega veiste surma sünnib Eestis veel aastaid hiljem nende järglasi.


Kõige rohkem jubelugusid olen kuulnud Elroni inimestelt. Näiteks sellest, kuidas vanasti, Vene ajal oli reegel, et rong peab olema graafikus, ja kui keegi juhtus rongi alla jääma, siis tõsteti laip raudtee kõrvale, anti juhtunust dispetšerile teada ja rong sõitis edasi. Tänapäeval jääb masin rööbastele seisma seniks, kuni kriminalistid ja muu seltskond on kõik oma pildistamised ja menetlustoimingud ära teinud ning kadunukese strateegiliselt tähtsad kehaosad üles leidnud. Kunagi olevat pimeduse saabumiseni raudteeäärsest võpsikust inimese pead otsitud ja alles seejärel võis masin edasi liikuda.

Kuidas on sinu tööd mõjutanud praegune eriolukord ja kõik sellega seonduv?

Tartu kontor asub Tasku keskuse kuuendal korrusel ja eriolukorra alguses oli harjumatu inimtühjas keskuses ringi käia. Tööd ei ole see kuidagi negatiivselt mõjutanud. Klientidega otse suhtlemist on palju rohkem ja varasemate Tallinnas käimiste arvelt jääb rohkem aega tööd teha. Fujitsu on võimaldanud mul jätkata kontoris töötamist, sest kodus on mu 1,5-aastasele tirtsule veel võrdlemisi raske selgitada, miks emme peab päeval arvuti taga istuma ega saa temaga õue mängima minna.

Oled töö kõrvalt juba viimased 5 aastat andnud Tartu Ülikoolis loenguid ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistriõppekava aine „Infosüsteemid“ raames ning kuulud ka õppekava programminõukogusse. Mida täpsemalt sa tudengitele räägid?

Minu peamiseks fookuseks on olnud pakkumuskutsed. Räägin tudengitele, mida ja kui üksikasjalikult tuleks panna kirja tarkvaraarenduse pakkumuskutsesse, et see oleks võimalikele pakkujatele piisavalt selgesti arusaadav ja detailne ning tekitaks huvi pakkuma tulla. Selgitan, kuidas valida probleemi, mida tarkvara abil lahendama asuda. Samuti räägin, mis on funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning kuidas neid kirjeldada. Annan ülevaate projekti riskidest, nende kirjeldamisest ja hindamisest. Veel räägin pakkumuste hindamise kriteeriumitest ja kvalifitseerumistingimustest. Toon näiteid, kuidas vastata pakkujate küsimustele ning missuguseid vigu kindlasti vältida.


See kevad on ülikoolis olnud eriti põnev, kuna olen muu hulgas ühe magistrandi lõputöö juhendaja. Tema töö teemapüstitus on väga huvitav ja loodan sealt saada ka häid ideid enda igapäevatööks. Oma töös analüüsib ta ühte riigihankega hangitud tarkvaraarenduse suurt murelast – kuidas tulla toime projekti käigus muutuvate nõuetega.

Kas ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistriõppekava jõuab tehnoloogia kiire arengu ja tööturu muutuvate vajadustega kaasas käia?

Õppekava programminõukogus arutame pidevalt, mida peaks õppekavas muutma, kuhu põhirõhk sättida jms. Ma usun, et praegune õppekava vastab tööturu tänapäeva vajadustele ja koolitab piisavate teadmistega ärianalüütikuid. Õppekava annab ka teadmised, kuidas juhtida ja korraldada organisatsioonide infosüsteemide arendust. Ärianalüütikud võiks olla ettevõtetes need, kes oskavad piisavalt üksikasjalikult kirjeldada ka tarkvaraarenduse lähteülesandeid. Selge ja konkreetse lähteülesandega välistatakse paljud hilisemad skoobivaidlused.

Reeni Mikkelsaar Võrkpall
Laulukoor Solanum
Kas töö kõrvalt ka hobideks aega jääb?

Ikka jääb. Olen üle kümne aasta käinud sõpradega võrkpalli mängimas. Samuti laulan PRIA segakooris Solanum, kellega käisime eelmisel suvel ka Laulupeol. Pere ja sõpradega korraldame aeg-ajalt lauamänguõhtuid ning lisaks meeldib mulle väga küpsetada ning torte, kooke ja küpsiseid kaunistada.

Jaga postitust ka teistega!

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood