„Olen pärit rahvusvahelisest perekonnast. Minu isa on pärit USA-st ja ema Eestist, seega tundus loogiline, et teostan ennast rahvusvahelises ettevõttes ning Fujitsu oli selleks igati sobiv valik. Töös tuleb mulle kasuks minu rahulikkus, sõbralikkus, samuti ka oskus teisi kuulata ja vajadusel olla toeks. See viimane on ikka väga tähtis ja olen selles tõeline meister“.
Pepe on Fujitsus esimene kontorikoer ning kontorikoerte teerajaja. Pepe sai äsja 10. aastaseks. Tema kohalolu on tihedatel tööpäevadel väga lõõgastav ja maandav.
Minu nimi on My Chanel No Five, hüüdnimega Pepe. Olen sündinud 19. veebruaril 2012, käesoleval aastal tähistasin oma kümnendat sünnipäeva. Inimeste aastates olen juba seeniori staatuses, 60 aastane, aga ikka aktiivselt Fujitsus tegev.
Mul on kaks pesakonda, kokku 18 kutsikat, seega olen lisaks karjäärile jõudnud omajagu ka järeltulevatesse põlvedesse panustada.
Ega ma täpselt ei teagi, kuidas see kõik juhtus. Peale esmast külaskäiku tundus mulle, et see koht on õige ja täpselt minu jaoks loodud. Kindlasti mängis rolli ka minu intelligentsus ja suurepärane suhtlusoskus juba varases eas, ema poolt antud kaunis rüht ja soe iseloom ning isa poolt saadud julgus, enesekindlus ja iseteadlikkus. Kokkuvõttes sobisime Fujitsuga kohe suurepäraselt ning minust sai kontorikoerte populariseerija ja teerajaja Fujitsus.
Kodukontoris mul palju sõpru kahjuks ei käi – no mis teha, ajad on lihtsalt hetkel sellised. Jah, pean tõdema, et need kontoripäevad olid ikka lahedad!
Kontorisse tulles tervitasin esmalt Leilit, meie sekretäri, ja siirdusin oma töökohale perenaise Kadri laua kõrval. Kohvi ma ei armasta, alustasin päeva paari veelonksuga. Hommikupoolikuti käisin alati Leiliga jutustamas. Tema laua juurest oli ka hästi näha, kes koridoris parajasti liigub. Siis tegin väikse kosutava uinaku ja seejärel oli aeg lõunatada – mul oli alati oma söök kaasas.
Sellele järgnes sotsialiseerumine töökaaslastega, mille käigus teostasin oma peamist missiooni Fujitsus. Nimelt ma aitasin inimestel pingeid maandada, lasin ennast hästi palju kallistada ja paitada. Eks see oli ka kohati üsna kurnav, seega tegin vahepeal väikese power nap-i.
Enne tööpäeva lõppu käisin enamasti oma perenaise Kadriga veidi koibi sirutamas ja õues jalutamas, sest kontoris on oluline ennast ikka sirutada ja liigutada. Peale jalutamist meeldis mulle tihti „kaduda“ Kai tuppa ja siis enne kojuminekut otsis Kadri mind mööda maja taga. See oli vahva lõpetus päevale! Sellised need kontoripäevad mul olid.
Peamiselt muidugi minu rahulikkus, sõbralikkus, samuti ka oskus teisi kuulata ja vajadusel olla toeks. See viimane on ikka väga tähtis ja olen selles tõeline meister.
Ilma selleta tegelikult ei saakski ma töötada kontorikoerana!
Tööriista ei oskagi otseselt välja tuua, sest töötan eelkõige oma suurepärase iseloomu ja kauni välimuse abil. Küll aga pean oluliseks toetavat töökeskkonda ja suurepäraseid kolleege – need peavad kindlasti olema!
Kõige uuemate kolleegidega ma veel kahjuks tutvunud ei olegi, kuna töötame hetkel kõik kodukontorites. Kontoriaegadel olid minu suurimad sõbrad Säde, Puffu ja Noora. Nendega oli läbisaamine väga hea. Nojah, kõige nooremale, Noorale pidin küll õpetama kombeid ja reegleid, aga õnneks oli ta kiire õppija ja mina suurepärane õpetaja. Puffu armastas aega veeta enamasti oma perenaise toas, teda püüdsin meelitada rohkem ringi liikuma ja suhtlema.
Kui ma olin veel väike, siis oli minu peamiseks mentoriks ja õpetajaks mu perenaine Kadri. Nüüd, juba vanemas eas, pean enda peamiseks õpetajaks elu ennast. Tähtis on selleks leida aega, proovida erinevaid asju, aga ka lihtsalt lamada ja ümbritsevat vaadelda.
Eks ma täiendan ennast igapäevaselt ja pidevalt. Mind huvitab inimpsühholoogia ja refleksoloogia, samuti erinevad paitamise tehnikad. See viimane just selles vaates, et teaksin ennast sellise sobiliku nurga alla sättida, mis just minu turjale kõige paremini mõjub ja paitava käe all mõnus tundub.
Raamatute lugemises olen tõesti laisaks jäänud. Esimene ja ühtlasi viimane raamat, mida ma lugesin, oli „Viiskümmend halli varjundit“. Kohe väga põhjalikult sai see läbi hekseldatud, peatükk peatüki haaval, nii et perenaise öökapile see enam ei jõududki. Sellega see raamatutarkus mul ka piirdus.
Vabal ajal meeldib mulle reisida, hästi palju ujuda ja metsas jalutada. Uued kultuurid ja maastikud on minu jaoks väga põnevad. Värske õhk on suurepärane viis lõõgastuseks ja hetke nautimiseks.
Füüsiline treening ja vaimne tasakaal on samuti äärmiselt tähtis – hoian ennast vormis aktiivselt liikudes, piisavalt uinakuid tehes ja hetkes olemist praktiseerides.
Lõpetuseks soovin rõhutada, et hea on olla Fujitsu meeskonna liige ja soovitan ka teistel koertel oma karjäärivalikutes kindlasti silm peal hoida Fujitsu vabadel positsioonidel. Tunnen suurt uhkust, et olen siin esimene kontorikoer ja Fujitsu kontorikoerte kultuuri teerajaja.