FUJITSUMEIE INIMESEDEva Harak

Eva Harak: Analüütiku supervõime on oskus “kehastuda tehisintellektiks”, kes tajub kliendi soovide taga, millist probleemi on vaja tegelikult lahendada

Eva Harak on matemaatiku taustaga IT analüütik, kes liitus Fujitsuga 2020 kevadel. Tema suurim tööalane väljakutse on olnud kahe keerulise valdkonna – IT ja tervishoiu maailmavaateline ühildamine. Kuigi ta ütleb, et sellises interdistsiplinaarses hallis tsoonis ei tule ükski tulemus lihtsalt, jätab tema esimene projekt Fujitsus vastupidise mulje. Covid tõttu kiirkorras valminud PERHi kaugvastuvõtu lahendus võitis Regionaalhaigla aasta tegu 2020. eriauhinna kui kõige kiirem ja igati edukas IT projekt.

Eva, räägi endast pisut. Mida oled õppinud ja kuidas sai sinust analüütik?

Olen õppinud gümnaasiumiastme matemaatikaõpetajaks. Kohe pärast stuudiumi lõppu töötasingi Tartus õpetajana. Mõne aja pärast läksin aga tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi IT osakonda, et lüüa projektijuhina kaasa haigla infosüsteemi väljatöötamisel ning juurutamisel. Aasta pärast sai minust samas projektis analüütik.

Liitusid Fujitsuga 2020 kevadel. Kuidas sa Fujitsusse sattusid ja kuidas sisse elamine läks?

Sattusin Fujitsusse samamoodi nagu teistesse positiivsetesse elumuutvatesse olukordadesse – läbi heade ja inspireerivate inimeste, kellele olen oma eesmärkide saavutamisele pühendumise tõttu silma jäänud.

Minu tulek Fujitsusse sattus kevadele 2020 ja seetõttu oli algus pigem kaugtöö ja virtuaalse liitumise vormis. Suures osas kestab kaugtöö paraku siiani ning suur osa kolleege on peaasjalikult väikesed “ruudukesed” arvutiekraanil, keda ma reaalses elus veel kohanud ei ole. Kokkuvõttes läks aga uude keskkonda sisse elamine hästi just kõigi nende meeldivate ja toetavate “ruudukeste” abiga!

Head analüütikut on tööturult raske leida. Tegemist peab olema hea suhtlejaga ning inimesega, kellele meeldib asju kirja panna. Samuti peab ta olema loov ja looma kliendi jaoks seoseid, peab oskama konflikte lahendada. Detailitundlik, analüüsiv, sünteesiv.

Ilmselt oled seda kõike. Aga küsiks siiski - kui sul oleks analüütikuna üks supervõime, siis mis see oleks ja miks?

Kirjutan alla kõikidele välja toodud omadustele. Tunnete väga hästi analüütikuid ja ilmselgelt ka mind!

Minu arvates annab analüütikule supervõime see, kui ta oskab lugeda kliendi soovnimekirja allteksti. Kuulab ära küll kliendi soovid, aga kehastub teatud mõttes “tehisintellektiks”. See tähendab, et ta tajub isegi kliendist paremini ja täpsemalt, mis probleemi on vaja tegelikult lahendada ning kuidas seda just nimelt selle konkreetse kliendi jaoks kõige paremini teha. Julgen öelda, et seda supervõimet arendan endas pidevalt.

Üks sinu esimestest projektidest Fujitsus oli PERHi kaugvastuvõtu lahendus, mis võitis just Regionaalhaigla aasta tegu 2020. eriauhinna. Projekt eristus teistest aasta teo nominentidest sellega, et kandidaadiks esitamise hetkel oli projekt just alanud ja samas auhindade jagamise hetkel oli juba testkeskkonnas testitav. Hämmastav! Ehk Regionaalhaigla kõige kiirem ja igati edukas IT projekt!

Kuidas kommenteerid? Kas klient oli ise väga tugev vedur? Kas 5 aastat tagasi oleksid ette kujutanud, kuhu tarkvaraarendus liigub? Nii kiired ja pidevad tarned ja sada muud muutust?

Kaugvastuvõtt ehk arsti ja patsiendi suhtluse “kolimine” virtuaalmaailma tuli tõesti lahendada kriitilise vajaduse tõttu väga kiiresti. Vaja oli kiiret lahendust, mis aitaks tagada PERHi kõrge ravikvaliteedi olukorras, kus kontaktvastuvõtud on osutunud riskiks kõigi tervisele. Klient oli tõepoolest tugev vedur ja andis ette selge visiooni, millist rongi on vaja ehitada. Ja nüüd kogu see veerem juba sõidabki!

Sellist tarkvaraarenduse kohanemisvõimet, mida tänane olukord on nõudnud, ei kujutanud vist tõesti keegi ette.

Tarkvaraarendus on küll muutunud väga agiilseks, kuid siiski läbib iga süsteemi valmimine erinevaid etappe. Millist etappi sa ise kõige enam naudid? Nõuete kaardistamist või piletite loomist või testimist? Või sealt vahepealt midagi?

Ma naudin kõige enam analüüsi algust, täpsemalt selle loomingulist osa, kuid samuti seda hetke, kui analüüsi tulemused lähevad toodangusse. Kõik muud tegevused on ainult tööriistad ja kes see ikka väga haamrit ennast naudib?

Jätkamegi tööriistadega. Mis on su lemmik tööriist, ilma milleta sa ei oleks nõud analüütiku tööd tegema?

Mu lemmikud on kõikvõimalikud visualiseerimise vahendid ja programmid. Nii protsessijoonised kui ka erinevad prototüüpimise tööriistad. Analüütiku töös on need äärmiselt tõhusad, sageli asendamatud. Nende abil saab kõige paremini veenduda, et räägin ülejäänud maailmaga samast asjast ja samas keeles.

Mis on sinu jaoks see ülejäänud maailm olnud, milliste sektorite väljakutsetega oled kokku puutunud?

Olen töötanud põhiliselt tervishoiusektoris. Ehk siis alal, kus kohtuvad kaks väga keerulist teadusharu. Sellises ebamäärases interdistsiplinaarses hallis tsoonis ei tule ükski tulemus liiga lihtsalt ega kulge areng sirgjooneliselt. Minu jaoks ongi suurimaks väljakutseks olnud nende kahe distsipliini maailmavaateline ühildamine.

Jätkame tervise teemadega.
Praegune kriis on tehnika võidukäigule kõvasti hoogu juurde andnud. Ka tervis on inimestel väga fookuses. Kas see on soodustanud tervisega seotud digilahenduste suurt arenguhüpet?

Loomulikult!

2020 on isikliku elu ja ka ühiskondlikus plaanis väga õpetlikud olnud. Millised taipamised ja tarkuseterad sa sellest aastast spetsialisti ja inimesena kaasa võtad?

Inimese ja spetsialistina võtan 2020. aastast kaasa Stephen Hawking’ilt laenatud tarkusetera: “Intelligentsus on võime kohaneda muutustega”.  Taibanud olen seda, et olen õppinud üksi töötades paremini keskenduma, põhjalikumalt mõtlema, nüansse selgemini nägema –  kõik need oskused on ju analüütiku töös väga olulised. Kohtades, kust ei saa üksi edasi, tuleb aga suhelda just nendega, kellega vaja, ja täpselt nii kaua, kui vaja.

Milliseid erialaseid õpetussõnu või taipamisi jagaksid oma nooremale minale ja noorematele kolleegidele?

Paraku ei töötanud õpetussõnad minu puhul ei siis, kui olin noorem, ning suure tõenäosusega ei tööta ka täna. Usun, et meist väga paljudel on nii. Tahan väga loota, et õpetan pigem eeskujuga.

Kaks konkreetset soovitust siiski annaks. Esiteks. Ärge hoidke enda tehtud analüüsi liiga kaua ainult enda teada, vaid jagage võimalikult kiiresti kogu tiimiga. Ja teiseks – õppige pimekiri selgeks! See on stiilne, kui analüütik oskab kirjutada ja samal ajal kliendile silma vaadata!

Millega tegeled vabal ajal ja kuidas hoiad enda tervist?

2020. aasta eriolukord on mõjutanud ka vaba aja sisustamist ning muutnud või reguleerinud nii jõusaalis käimist, kultuurihuvi rahuldamist kui sotsiaalset läbikäimist. Õnneks olen saanud palju jalutada, kokata ja muusikat kuulata. Tervist hoian tavalise ABC varal – tervislik toit, liikumine, uni. Vaimset tervist hoian oma superviisori abiga.

Uued postitused meie blogis

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood