MEIE INIMESEDFujitsu Estonia Stipendiaat Laura Kallas Fujitsu Forumil Münchenis

Fujitsu stipendiaat Laura Kallas: „Edukus on tagajärg“

6.-7. novembril toimus Münchenis iga-aastane globaalne Fujitsu Forum. Käesoleval aastal oli foorumi peateemaks inimkeskne innovatsioon ning usaldusväärse tuleviku loomine. Kokku sajad ekspert-ettekanded, sessioonid ja demod keskendusid seekord küsimusele, kuidas võimaldavad uusimad digitehnoloogiad uusi ja usaldusväärseid ärimudeleid ja teenuseid ning mil moel aitavad need muuta meie kõigi elu paremaks? Paljude teiste hulgas võttis foorumist osa kevadel Fujitsu stipendiumi pälvinud TalTechi üliõpilane Laura Kallas. Küsisime, kuidas näeb tema iseenda ja Eesti IT-lahenduste tulevikku ning millist nõu annab edu saavutamiseks teistele.

Sinu eesmärk on saada maailmatasemel arendajaks? Kuidas sa oma eesmärkide poole püüdled?

Minu vanemad on mind alati toetanud ja suunanud olema mitmekülgne. Olen lapsepõlvest alates olnud aktiivne ning spordiga tegelenud. Õppisin tänu spordile rutiiniga paremini toime tulema ja eesmärgi nimel pingutama.


Kui targalt tegutseda, on eesmärkide saavutamine võimalik. Harjutan iseseisvalt (seesama spordi kaudu tekkinud suhtumine – harjutamine teeb meistriks) ja ka tööl saan õpitut rakendada. Kui seatud eesmärgid on saavutatud, sean uued. Olen järjepidev ning kui vajan abi, siis julgen seda küsida.

Kes on sinu arvates hea tarkvaraarendaja? Millised isikuomadused ja oskused on hädavajalikud?

Hea tarkvaraarendaja on inimene, kes on hea probleemide lahendamises – ta on detailidele orienteeritud, kuid samas mõistab hästi ka üldpilti.

Milliseid oskusi vajab tänane ja homne tarkvaraarenduse turg kõige enam? Kas arvad, et olulisem on laiapõhjaline orienteerumine või varane spetsialiseerumine?

Tundub, et maailm liigub aina enam T-kompetentsi suunas – hea arendaja on selline, kes on hea koodikirjutaja, aga kompetentne ka nii analüütiku kui testija rollis.


Ma usun, et nii laiapõhjaline orienteerumine kui ka varajane spetsialiseerumine on olulised. Esimene annab arendaja jaoks väga olulise üldpildi tajumise ning kujutlusvõime innovaatilistest võimalustest. Teine aga võimaldab oma kitsas valdkonnas kaugele jõuda. Hea arendaja puhul toimib nende kahe omaduse koostöö.

Millised on olnud suurimad õppetunnid senisel teel ja millised oleks kolm nõuannet nullist alustavale arendajale?

Suurim õppetund on see, et edukus on tagajärg. Keskenduda tuleb pidevale eesmärgile orienteeritud tegutsemisele. Kui esimene kord ei õnnestu, tuleb teha vigade parandus ja veel proovida.


Arenduse juures on eelkõige oluline suhtumine. On lubatud olla algaja, kuid ei ole mõistlik algajaks jääda. Oluline on aru saada, mida iga koodijupp teeb. Guugeldamine on väga teretulnud. Soovitan teha andmestruktuurid ning algoritmid korralikult selgeks.

Veebipõhistest keskkondadest meeldib mulle enim w3schools.com.

Kuidas hindad Eesti IT-alast kõrgharidust?

Omades võrdlusmomenti Singapuri Rahvusülikooliga, mida peetakse maailmas esirinnas olevaks ja Aasia parimaks ülikooliks, julgen väita, et Eesti IT-alane kõrgharidus on heal tasemel. Hindan seda, et Eestis on kõrgharidust võimalik omandada tasuta.

Veetsid kevadsemestri Singapuri ülikoolis. Kuidas kogemust hindad?

Kui mul õnnestus saada Singapuri ülikooli vahetusüliõpilaseks, olin väga elevil ja õnnelik. Mul olid teatud ootused ja need said täidetud. Kogemusi ning tutvusi sain kuhjaga nii ülikoolis õppides kui ka täiesti teistsuguses kultuuriruumis elades. Ma olen tänulik selle kogemuse eest.

Sa oled võtnud osa erinevatest häkatonidest, võitnud ka kahel korral Microsofti auhinna ning Ada Lovelace’i preemia IT naistulevikutegija tunnustusega. Mis on häkatonide juures see, mis paneb sind jälle osalema?

Häkatonidel osalemine on lõbus. See on vahva formaat, mis võimaldab unistada, näha probleemidele lahendusi ning rakendada neid ellu koos nutika ja motiveeritud meeskonnaga. Mind paelub ka sageli häkatone saatev maailmaparanduslik mõõde.

Kuidas hindad Eesti e-teenuseid? Kas sooviksid ka ise selliste suurte süsteemide arenduses osaleda?

See, et Eestil on sellised teenused, on suur saavutus. E-teenused teevad elu oluliselt lihtsamaks, eriti kui elada välismaal või keskusest eemal. Muidugi saab paljusid teenuseid arendada veelgi kasutajasõbralikumaks ning teiste süsteemidega ühilduvaks.


Ma loodan, et Eesti e-teenused liiguvad “one-stop-shop” põhimõtte peale läbi ELi ettevõtmise TOOP (The Once Only Project). See tooks riigi tegemised ligemale ka neile, kes neid vajavad, kuid neist veel täpselt aru ei saa. Loodetavasti saan ka oma panuse anda meie riigi paremaks toimimiseks.

Kuidas kuulsid võimalusest kandideerida Fujitsu stipendiumile? Kui oluline on stipendium sinu jaoks ning kuidas sa oled seda kasutanud?

Fujitsu stipendiumist kuulsin TTÜ Arengufondi kaudu. Stipendiumid on minu jaoks olulised, sest tänu neile on mul võimalik enda arengule keskenduda ning tänu Fujitsu stipendiumile sain semestri Singapuri ülikoolis õppida. Stipendiumide jagamine on tänuväärne tegevus.

Kolm aastat tagasi käivitas Fujitsu Estonia koostöös TalTech Arengufondiga stipendiumiprogrammi, mille kaudu saab igal kevadel üks Infotehnoloogia teaduskonna bakalaureuseõppe tudeng 1300- eurose stipendiumi ning võimaluse külastada Fujitsu Forumit Münchenis.

Jaga postitust ka teistega!