DIGITALISEERIMINEFUJITSUTEHISINTELLEKTFANTS Healthy Living panel session

Visioon: personaliseeritud terviseteenused saavad digitaaltehnoloogiate abil kõigile kättesaadavaks

Hiljutised globaalsed sündmused näitasid, et tervis ei ole ühiskonnas iseenesestmõistetav. Peame vaeva nägema, et ennetada mitte ainult otseseid ohte nagu pandeemia, vaid ka pikemaajalisi väljakutseid meie tervisele ja heaolule.

Kuidas saaksime tulevikus kõigile võimaldada tervena elamist? Ja millist rolli mängivad selles tehnoloogia ning innovatsioon?

 

Tervishoiu- ja heaolusüsteemid on olnud pideval digitaliseerimise ja muutumise teekonnal ligi kaks aastakümmet. Pandeemia suurendas oluliselt nõudlust digitaalse hoolekande järele ja on kiirendanud meie hooldussüsteemide ümberkujundamist. Üle maailma on nüüd selgem, et vajame vastupidavaid süsteeme kõigis meie eluvaldkondades, alates tervise ja heaolu tagamiseks kuni toidu ja muude kaupade tarneahelateni ning lõpetades erinevate  sotsiaalteenustega.

 

Selle tulemusena on tekkinud arusaam, et peame välja töötama digitaalselt hallatavad hoolekandesüsteemid.

 

Sellel põneval ajal on meil hea meel vestelda ekspertidega, kes töötavad selle nimel, et selliseid hoolduskogemusi laiemal skaalal ellu rakendada.

ActivateNow Technology Summit´i paneeldiskussioon tervise ja hoolekande ekspertidega

Panelists

19. jaanuaril 2022 toimunud virtuaalkonverentsi tervishoiu teemadele keskendunud paneelsessiooni viis läbi Ajay Chander, Fujitsu Research´i Ameerika üksuse asepresident.

Tema vestluskaaslased olid:

 

Jukka Lähesmaa, Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi vanemnõunik. Tema töövaldkonda kuulub erinevate sotsiaal- ja tervishoiusektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni- ja digitaliseerimistegevuste koordineerimine. See hõlmab ka sotsiaal- ja terviseandmete seadust ning riiklikku tehisintellekti ja robotiseerimise programmi tervise ja  heaolu valdkonnas.

 

Chris Wright, kellel on Šotimaa valitsuses kaks rolli. Ta on digitaalse vaimse tervise riiklik nõunik, keskendudes strateegiale ja poliitika väljatöötamisele digitaaltehnoloogiate kasutamiseks vaimses tervises. Ta on ka Šotimaa digitaalse vaimse tervise programmi riiklik juht, hallates digitaalsete lahenduste ning digiteraapia (nagu arvutipõhine CBT e. kognitiivne käitumuslik teraapia) laiaulatuslikku rakendamist. Samuti tegeleb ta tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamisega innovaatiliste hooldusteenuste loomiseks.

 

Dr Akihiro Inomata, Fujitsu Researchi Jaapani üksuse juhtiv vanemteadur, kes juhib tervishoiu ja digitaalse transformatsiooni tehnoloogiate uurimist. Tema fookuses on sensorid, masinennustamine ja optimeerimine. Neid tehnoloogiaid on rakendatud kaugseireks isiku tervisekaartide arendamise juures ning haiguste ennetamise edendamise süsteemides kohalike omavalitsuste juures. Akihirol on ka mitmekülgne elukogemus tervishoiuteenuse kasutajana Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Enesehooldus on üks asi, mida digitehnoloogiad on viimase kahe aasta jooksul võimaldanud. Eesmärk on olnud digitehnoloogiate suurem integreerimine meie ellu. Milline on teie visioon selles vallas?

Chris Wright:

Minu vaatepunktist on see traditsioonilisema ja väga tugevalt tõenduspõhise hoolduse kokkusulatamine digitaalse hoolekande eelisega. Küsimus on, kuidas me oma süsteemides digitaalset maksimeerida saame. Kogu pandeemia aeg on Šotimaa tervishoiusüsteemile olnud keeruline ja oleme näinud digitaliseerimise suuri eeliseid, eriti sümptomite jälgimise või seoses selliste vaktsineerimise programmidega. Kuid see pole siiski tõeliselt juurdunud praegusesse tervishoiusüsteemi.

 

Peame mõtlema sellele, kuidas muuta digitaalne hoolekanne palju tavalisemaks. Seda mitte ainult seoses inimestega ja sellega, mida nad käel või randmel kannavad või millele interneti teel ligi pääsevad, vaid ravi osutamisel haiglates ja esmatasandi arstiabis ning vaimse tervise teenustena.

 

See nõuab üsna palju kultuurilisi muutusi ja põhimõtete arengut.  Minu jaoks on see tegelikult küsimus, kuidas ühendada traditsioonid ja suurepärane töö, mida me igapäevaselt tervise ja hoolduse vallas teeme, digitaliseerimisega. Ja osa sellest muudab ilmselgelt hoolekande pakkumise kultuurilisi aspekte.

Mida on vaja digitaalselt korraldatud hoolekandesüsteemide loomiseks, mis pakuvad persnaliseeritud hoolekannet laias ulatuses?

Akihiro Inomata:

Patsiendi hoolduse- ja raviteekonda saab toetada matemaatilise optimeerimisega. Matemaatilised optimeerimisalgoritmid võivad aidata määrata hoolduse osutamise asukohti ja ajastust. Näiteks kui piirame asukoha kliiniku keskkonnaga, saame operatsiooniruumi optimeerida inimeste, ajaressursi ja töövahendite saadavuse seisukohalt. Sama saab rakendada ka väljaspool haiglat, näiteks isegi kodus.

Meie hoolekandesüsteemid toetuvad oma ressursside haldamisel tavaliselt inimestele, kuid oleks tore, kui digitaaltehnoloogiad toetaksid inimeste hoolduse korraldamist. See aitaks kaasa ka haguste ennetamisele ja vaimse tervise kontekstis on see tulemuste saavutamiseks eriti tähtis.

Chris Wright:

Jah, absoluutselt. Tehnoloogiatel on palju komponente, mis tähendab, et üldise protsessi või süsteemi loomine on seotud nende osade ühendamisega. Ennetamise kontekstis on kaugseire see aspekt, mis võimaldab inimestel mõista, millal nad vajavad juba ravi. Kuid juurdepääsu ravile saab võimaldada digitaalselt, eriti vaimsete häirete kergematel juhtudel.

 

Paljusid teenused pakumegi juba automatiseeritult ja ainult digitaalselt, ilma kliinilise kontaktita. Võimalusi on palju ja tähtis on, kuidas me hakkame looma laiemat arusaamist kõigi nende teenusekomponentide ja aspektide osas ning hakkama neid omavahel ühendama. See ühendatus meie tervishoius ja hoolekandes veel puudub.

 

Samas peame teadvustama, et tervishoid ja hoolekanne on traditsioonilised valdkonnad. Kuidas tagada, et tööjõudu koolitatakse nõuetekohaselt, haarates ka patsiendid sellele arenguteele kaasa? 

Millised on need tehnoloogiad, mis hoolekandeteenuseid laiaulatuslikult muudavad?

Jukka Lähesmaa:

Enesemonitoorimine ja enesehooldusteenused on selles olulisel kohal. . Kuid lisaks neile vajame kindlasti integreeritud ERP-süsteeme ja platvorme. Pean siin silmas süsteeme, mis ei ole mõeldud ainult ühele ettevõttele, vaid suudavad tõesti integreerida tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate ning isegi tööhõive- ja haridusasutuste tegevust. Tahame integreerida kõik need erinevad aspektid samasse voogu.

 

Võime siin  tuua analoogia GPS-süsteemidega: kui meil on vaja ühest kohast teise minekuks teekonda planeerida, anname ette oma sihtkoha, ning taustal on integreeritud terve hulk teabeallikaid näiteks liikluse, teede, ilma ja palju muu kohta. Kõige selle alusel pakutakse meile marsruut.

 

Digitaalselt hallatud tuleviku mõtestamise üks võimalus olekski meie eluraja visualiseerimine ja järgimine sama lihtsalt, nagu on kaardi järgi teekonna järgimine.

Kuidas integreerida inimese käitumist ja emotsioone jälgivad tehnoloogiad traditsioonilistesse hooldusviisidesse? Eriti Soome kontekstis, kus sotsiaalhoolduse ja patsiendiregistri andmete ühendamine on juba pikka aega tähelepanu all.

Jukka Lähesmaa:

Nagu mainitud, on meil hoolekande üheks selgrooks riiklik süsteem, mis ühendab nii tervise- kui ka sotsiaalandmeid. Kuid samas peame mõistma, et selline üldine infrastruktuur on vaid alguspunkt edasiste teenuste ja klienditeeninduse rajamiseks, mis ühendab endas mitmeid erinevaid teenuseid nii sotsiaal- kui ka tervishoiusektorist. 

 

Seetõttu huvitavad mind uute seire- ja enesehooldusteenuste võimalused. Esiteks on neid tõesti vaja selleks, et inimesed saaksid ise oma heaolu ja tervise eest hoolt kanda. Teiseks võimaldavad need inimestel pöörduda spetsialistide poole õigel ajal, mitte liiga vara ega liiga hilja. Ja loomulikult aitab nendest teenustest saadav teave spetsialistidel patsiendiga kohtumisel õigeid ravivõtteid kasutada.  See on väga oluline, et suudaksime ka edaspidi oma teenustega kõrgel tasemel püsida ja omaksime piisavalt ressursse, et teenuseid kõigile kodanikele pakkuda. 

Ennetust ei peeta tavaliselt hoolekandesüsteemi ülesandeks. Oleks aga hea, kui selline integratsioon töötaks. Kuidas ennetust sisaldav hoolekanne võiks sulanduda enesehoolduse ja klassikalise hooldussüsteemiga?

Chris Wright:

Olen väga lootusrikas, et digitaliseerimine avab inimese kogu hoolduse teekonna, alates heaolust ja lõpetades raskete vigastustega. Traditsiooniliselt oleme alati keskendunud neile inimestele, kes on haiged. Tegelikult teame, et heaolu algab esimesest elupäevast ja käib läbi kogu eluea ning varieerub suuresti olenevalt olukorrast.

 

Heaolu ei ole automaatselt seotud ainult teie tervisega, vaid ka majandusliku seisundiga, keskkonna ja elutingimustega, sotsiaalmajanduslike aspektidega. See on holistiline terviklik lähenemisviis, millel on palju tegureid. Arvan, et digitaliseerimine murrab need tõkked tervishoius maha. Ennetusega seoses tuleb vaadata rahvastikupõhiseid ressursse ja rahvastikupõhiseid teenuseid. Siin on keeruline koht paljude tervishoiusüsteemide jaoks, kellel on vähe ressursse ja kes peavad seda ressurssi kasutama ettevaatlikult.

 

Digitaliseerimisega saame üldist tervishoiusüsteemi täiendada ning hakata pakkuma palju rohkem ennetust, näiteks kaugseire kaudu.

 

See võimaldab kliinikutel ja spetsialistidel kiiremini ja varem otsuseid teha. Tehnoloogia võimaldab inimestel vaimse tervise osas palju suuremat teadlikkust arendada ning seejärel saame digitaalse tehnoloogia abiga pakkuda tööriistu või ravimeetodeid, mis on mõeldud kergemate haigusseisundite jaoks. See on ennetava lähenemisviisi esimene samm. Kuid vajadusel saab olukorda digitaalselt eskaleerida, et jõuda arsti juurde. Siis on arst teie olukorraga kursis ja suudab teha teadlikke otsuseid.

Mida on vaja, et võimaldada inimestele ligipääs personaliseeritud hoolekandeteenustele?

Chris Wright:

Infrastruktuuri nõudeid on üsna palju, mis tekitavad juurdepääsetavuse küsimuse. Näiteks Glasgows, Šotimaa suurimas linnas, digitaalse tõrjutuse tase kõige kõrgem. Vaadates viis aastat ette, on alguses vajalik luua kõigile sobiv infrastruktuur ja digitaalne juurdepääs, mis seejärel avab ukse digitaalse teenuse valimiseks. 

 

Peame ületama üsna mitmeid riikliku ulatusega takistusi digitaalse vaesuse või ka üldise vaesuse osas, eriti mõnes mahajäänumas piirkonnas. Kuid lisaks sellele on vaja ka tagada, et põimime tehnoloogiad struktuuridesse ja teenindusmudelitesse sisse, nii et oleks üldse võimalik digitaalset teenust valida.

Kuidas peaksid erinevad hooldusteenused ja kogu hoolekande ökosüsteem olema integreeritud viie aasta pärast?

Jukka Lähesmaa:

Veidi provotseerivalt võiks öelda, et tuleviku hoolekande kogemus näeb välja pisut nagu autohooldus. Monitoorimise abil saame jälgida ja hoida inimeste head seisundit. Aga kui midagi murettekitavat juhtub, on lihtne olukorrast aru saada ning meetmeid rakendada.

 

Kui viite oma auto hooldusesse, siis esimese asjana ühendatakse juhtmed auto arvutiga. Ma ei väida, et täpselt niimoodi toimub see ka patsiendi ja arsti suhtluses, aga kehtib sama põhimõte, mis tugineb pideval taustainfol mitmest süsteemist.

Millele tuleb tähelepanu pöörata selliste tehnoloogiate loomisel, mis peavad olema partnerid hoolekandesüsteemi jaoks?

Chris Wright:

Arvestada tuleb mitme asjaga.

Esimene on see, et hoolekandeteenust pakuvad kõige paremini ikka inimesed. Kuidas integreerida tehnoloogia selle inimkomponendiga, tagamaks et hoolduse taga on alati hooliv inimene?

 

Teine osa käsitleb ebakindluse ületamist. Kuidas jõuda selleni, et võime üsna suure kindlusega seisundeid diagnoosida ja kõrvaldada diagnoosiga seotud kahtlused?

 

Ja siis on ka tõhususe aspekt. Kas suudame tagada, et vahendid, arstid ja erinevad tervishoiuteenuse osutajad on õigel ajal olemas? Ja et töötajad suudavad keskenduda sellele, millele nad peavad keskenduma – inimeste eest hoolitsemisele, mitte kulutama oma aega  andmete süsteemidesse sisestamisele või nende välja võtmisele.

 

Kuidas me jõuame faasi, et suur osa elanikkonnast, kes ei tarvitse teha muud kui oma üldise heaolu eest hoolt kanda, saaks seda teha digitaalselt, et  saaksime oma tervishoiu ressursid suunata neile, kes seda antud hetkel kõige rohkem vajavad?

 

Jukka Lähesmaa:

Kuna töötan Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumis ning meie põhitegevuseks on õigusaktide loomine, siis minu peamine mõte on tuleviku digitaalset hoolekannet võimaldava seadusandluse loomine. See on tohutu ülesanne.

 

Samas meil on ka tohutuid eetilisi küsimusi, mida peame selles valdkonnas edasi liikudes arutama ja lahendama. Näiteks, kus on piir, milliseid isikuandmeid võib igas konkreetses  olukorras kasutada? Kui sügavale me erinevate inimeste profiilide koostamises läheme? Inimestel peab olema arusaam, et sellist ulatuslikku juurdepääsu tekitada.

Uued postitused meie blogis