DIGITALISEERIMINEFUJITSUMAJANDUSTARKVARADigitaliseerimine tootmises

Digipöörde toetus kiirendab erasektori digitaliseerimise arenguhüpet

Augusti viimasel päeval avanes EAS-i ja KredExi ühendasutuses ettevõtetele digipöörde elluviimise toetus kogumahus 58 miljonit eurot. Ühe ettevõtte kohta on maksimaalne summa 300 000 eurot. Selle eesmärk on julgustada ettevõtteid investeerima automatiseerimisse ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõtmisse, et suurendada tootlikkust.

 

Digipöörde vajalikkusest ja avatud toetusmeetmest räägivad Fujitsu Estonia digitransformatsiooni valdkonna juht Ingrid Joost ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu nõunik Annely Tank.

Kui hästi on Eesti ettevõtted digitaliseeritud?

Ingrid Joost:

Meie ettevõtted on viimase 5-6 aasta jooksul oluliselt digitaliseerimisse panustanud ja näevad nüüd  vajadust oma protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Kümme aastat tagasi seda ei nähtud – öeldi, et need lahendused kallid ja ei tasu kunagi ära.

 

Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Oma üllatuseks olen viimastel aegadel kohanud ka Eesti kapitalil rajanevaid ettevõtteid, kus digitaliseerituse tase on ülikõrge. Seda on rõõm näha.

DESI indeks näitab, et Eestis on avaliku sektori digitaliseeritus väga kõrge, kuid erasektori ettevõtted on Euroopa võrdluses keskel või tagapool. Milles on probleem?

Ingrid Joost:

DESI (digital economy and society indeks) järgi olime 2017-2018 aastatel koguni viimaste seas. Eesti ettevõtete digitaliseerituse tase ka selle indeksi järgi kogu aeg tegelikult tõuseb. Viimastel aastatel näevad ettevõtted, et nad peavad midagi hakkama tegema teistmoodi. Tööjõud muutub järjest kallimaks ja seda ei ole enam piisavalt saada. Seetõttu hakatakse  rohkem mõtlema sellele, kuidas olemasolevat tööjõudu kui ressurssi saaks kõige paremini kasutada.

 

Annely Tank:

Tõesti on digitaliseerimise seis sektoriti päris erinev. Töötleva tööstuse ettevõtetel on olnud digitaliseerimise ja automatiseerimisega raskem erinevatel põhjustel. Seetõttu on see sektor ka 31. augustil avanenud meetmes üks prioriteet. Püüame tasandada seda ebaühtlust, mõeldes just neile, kellel sellesama indeksi järgi on mahajäämus suurem.

Kas töötleva tööstuse digitaliseerimise ees on veel mingeid muid tõrkeid peale raha?

Ingrid Joost:

Jah. Töötlev tööstus on madalamalt digitaliseeritud kui teenuste sektor, kuid selle sees on omakorda veel erinevusi. Näiteks puidutööstus on tunduvalt kõrgemalt digitaliseeritud kui metallitööstus.

Üheks mõjuteguriks kindlasti on vahendite olemasolu.

 

Teiseks sõltub digitaliseerimine väga suuresti ka ettevõtte juhtide ja omanike arusaamast, teadmistest ja oskustest. Kuidas protsesside digitaliseerimine neid aitab igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel? Kuidas see aitab protsessidest infot kätte saada ja läbi selle omakorda protsesse paremaks muuta?

 

Julgen väita, et suuresti on asi jäänud teadmiste ja oskuste taha. Samas rõhutan, et viimaste aastatega on see tase ja arusaam oluliselt paranenud.

Kuigi ettevõtted on riigipoolse toe pakkumisega rahul, ütlevad nad, et võtaksid selle ette toetusest olenemata. Vajaduse mõistmine on nüüd tugev. Seda varem ei olnud.

Digipööre ettevõttes on justkui ise kriisi esilekutsumine. Kas selline mugavustsoonist välja minek võib samuti olla takistus?

Ingrid Joost:

Jah, see on mugavustsoonist välja tulemine. Juurutamise ajal läheb asi palju hullemaks. On palju segadust, palju tööd. Võivad tekkida tõrked tootmises või tuleb vahetada inimesi, kes ei ole üldse valmis kohanema.

Kui mingi info on Excelis olemas, siis tahes-tahtmata nõuab pingutust kujutleda, et seda võiks teistmoodi teha ja kuidas seda automatiseerida. Otsustavaks teguriks on ka majanduslik seis ja turul valitsevad probleemid.

 

Annely Tank:

Olen nõus, et palju saab alguse juhtidest. Meie juhtidel on väga palju ülesandeid. Väikeses ettevõttes on ühe inimese õlul tegevjuhi, arendusjuhi, finantsjuhi roll  – kõikvõimalikud rollid. Need ettevõtted teevad väga vahvalt oma asja.

Aga siin on palju rohkem jõudu juurde vaja mitte ainult rahastusmeetmetega, vaid ka kogemuste vahetamisega, teenustega, tegevustega. Kuidas muuta oma ärimudeleid kestlikumaks, et olla konkurentsivõimelised nii välisturgudel kui ka siseriiklikult?

EASis/KredExis mõtleme ka nende teemade peale.

Kuidas siis edukalt digitaliseerida?

Ingrid Joost:

Ülioluline on kommunikatsioon juba esimestest sammudest alates. Kui ettevõttes midagi muutma hakatakse, tuleks sellest kohe teada anda kõigile asjasse puutuvatele inimestele. See aitab maha võtta hirme uute süsteemide ees.

 

Edu määrab ka juhtide mõtlemine ja asja serveerimine. Paljudes ettevõtetes on levinud arvamus, et meie ei saa neid süsteeme kasutada, sest meie inimesed ei oska ja ei hakka kunagi digitaalseid lahendusi kasutama.

 

Sellest tulenevalt sõltub edu ka sellest, kui lihtsaks need süsteemid kasutaja jaoks on tehtud.

Eestis on häid näiteid juba päris palju!

Kellele on avatud digitoetuse meede mõeldud?

Annely Tank:

Me püüame katta väga laia tegevuste spektrit just selle tõttu, et meil ongi erinevused nii sektoraalselt kui ettevõtte suuruselt. Peamine, mida projekti hindajad taotleja juures vaatavad, on see, millist mõju ja muudatust selle rahaga ettevõttes plaanitakse saavutada.

 

Selle toetuse sihtgrupp on VKE-d (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), aga ka suurettevõtjad saavad taotleda – see täiendus tuli sisse meetme väljatöötamise käigus.  Suurettevõtetele ei ole praegu kuigi palju rahastusmeetmeid, piiranguid seavad riigiabi reeglid ja muud nüansid.

 

Toetuse summa kuni 300 000 EUR on sama sõltumata sellest, kas ettevõttes on 20 või 2000 inimest.

Toetuse osatähtsus kogu projekti maksumusest jääb 15 ja 50% vahele sõltuvalt tegevusalast ja ettevõtte suurusest.

Mille jaoks toetusmeetme raha kasutada saab?

Annely Tank:

Toetust saab kasutada selleks, et digitaliseerimise projekte osta.

Selle alla mahub sisuliselt kõik alates uue seadme või tööpingi soetamisest kuni keerukate tehisintellekti lahendusteni, sealhulgas erinevad tarkvarad ja robotid.

 

Laia skaala võimaldamisega püüame vastata praegusele muutunud olukorrale maailmas, kus lühikese perioodi jooksul on tekkinud väga palju häireid tarneahelates, materjalide kättesaadavuses jne. Algselt oli see planeeritud pigem hi-tech meetmena, kuid praeguste probleemide juures võivad lahendused olla milleski muus.

 

Sisse on pandud ka küberturvalisuse komponent – rõhutame, et seda ei tohi unustada. Peame kaitsma seda, millesse raha on paigutatud.

Ettevõte peaks vaatama kõiki oma protsesse tervikuna, mitte ainult digitaliseerimist, vaid ka kaasaegset automatiseerimist, robotiseerimist, küberturvalisust. Kõik see tuleb muuta ühtseks tervikuks.

Kust saab toetuse kohta täpsemat infot?

Annely Tank:

Kõik detailid meetme ja selle taotlemise kohta on EAS-i kodulehelt leitavad. Meetmete ja toetuste info on seal väga detailselt ja visuaalselt selgesti lahti kirjutatud. Oleme ette valmistanud ka nii palju näidisvorme kui vähegi võimalik, et hõlbustada taotlemist väiksemate ettevõtete jaoks. Püüame seada ettevõtjale võimalikult vähe piiranguid.

 

Taotlemine on jooksev, eraldi voore ei ole.

Võimalik on teostada projekti osade kaupa, alustades näiteks digitaliseerimise teekaardist, ning hiljem jätkata järgmise etapiga. Ühe projekti teostamise aeg on kuni 18 kuud.

 

Meetmel ei ole alampiiri – näiteks kui mõni e-pood tahab investeerida 10 korda väiksema summa   klienditeeninduse roboti või turundusautomaatika peale, siis ka sellisel äril tasub toetust taotleda. Võibolla mõne väikese või alustava ettevõtja jaoks ongi need esimesed sammud ja investeeringud digitaliseerimisse.

 

Mõnikord peljatakse toetusega kaasnevat bürokraatiat. Aruandlus ja hilisem raporteerimine kuuluvad toetusmeetmejuurde, ilma selleta ei saa, kuid see on püütud hoida kompaktse ja lihtsana. Omajagu töömahtu tuleb sellele siiski arvestada.

 

Julgustame ettevõtjaid ühendust võtma ja nõu küsima! Hea meelega aitame ja konsulteerime, et leida sobivaim viis toetuse kasutamiseks ja selle läbi äri arendamieks.

Millega saab Fujitsu ettevõtteid digitaliseerimisel aidata?

Ingrid Joost:

Soovitaksin esmalt alustada digitaliseerimise teekaardi koostamisest, kui seda veel tehtud ei ole. Seda võib teha nii toetuse raames kui ilma toetuseta.

 

Teekaart loob süsteemse lähenemise ja tervikpildi vajalikest muudatustest. Selles kaetakse ettevõtte kõik protsessid ja nendega seonduvad füüsilised seadmed ning tarkvaralised lahendused. Teekaardi koostamine hoiab ära läbimõtlemata investeeringud, mis ei ole vastavuses ettevõtte pikemate arengusuundadega.

 

Konkreetsete digitaliseerimisprojektide juurde asudes saame Fujitsus aidata erinevate lahendustega:

– ERP süsteem kui ettevõtte ressursiplaneerimise ja finantsjuhtimise süda;

– personalitarkvara koos mitmete integratsioonidega, et tagada üha kallineva tööjõu efektiivne kasutamine;

– tarkvara eriarendused konkreetse kliendi jaoks, kui teie vajadused ei ole kaetud tootestatud tarkvarade valikuga;

– küberturbe teenused – praegusel ajal ülioluline aspekt, et kaitsta ettevõtte äri ja vara;

– pilvelahendused ja hübriid-IT, mis kombineerib privaat- ja avaliku pilve teenused ning võimaldab viia andmehalduse uuele tasemele, leida andmetest ärivõimalusi ja olla muutuvates oludes paindlikud.

 

Et neist digilahendustest rohkem teada saada, võta meiega ühendust kõrvaloleva kontaktivormi kaudu! Arutame koos läbi vajadused ning võimalused.

 

 

Lugu refereerib 01.09.2022 Äripäeva Raadio saates “Digipööre kaubanduses ja tööstuses” räägitut. 45-minutilist saadet saad järele kuulata Äripäeva Raadio veebikanalil

Uued postitused meie blogis