CO-CREATIONDIGITALISEERIMINEFUJITSUFujitsu co-creation meetod

Kas probleem, mida tehnoloogia abil püüad lahendada, on ikka see õige? Innovaatilised digilahendused ei juurdu, kui kasutajalt pole küsitud…

Mais toimus Noblessneri Valukojas juhtimiskonverents “Coaching 2020 Elluviimine”.
Fujitsu Estonia kliendihaldur Ly Palang viis selle programmi raames läbi co-creation praktikumi ning andis selle tutvustuseks intervjuu.

Mida see meetod endast kujutab ja kuidas aitab lahendada ärilisi väljakutseid? Mis on ühe co-creation töötoa tulemused kliendi jaoks? Ja miks Fujitsu seda kasutab?
Nüüd saavad neile küsimustele vastuse ka need, kes konverentsil ei osalenud.
Küsitles Karl Kermes.

Ly, räägi palun co-creation meetodist. Mida see endast kujutab?

Meetod sündis Jaapani Fujitsus üle 10 aasta tagasi ja umbes 5-6 aastat tagasi hakati seda kasutama ka Euroopas. Oma olemuselt on see disainmõtlemisel baseeruv meetod äriprobleemide lahendamiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Co-creation eeldab võimalikult paljude osapoolte kaasamist probleemi lahendamisse. Sarnaselt disainmõtlemisele on see loominguline, hästi visuaalne ja aitab ette kujutada tulevikku – parimat lahendust mingile probleemile või väljakutsele.

Lähtumine disainmõtlemisest ei tähenda siin tegelemist disainiga selle sõna ilu või kuju loomise tähenduses. Sarnaseid tehnikaid kasutati algselt disainis, meie rakendame neid spetsiifiliselt äriprobleemide käsitlemisel.

Äriprobleemide käsitlemine neid üheskoos lahendades?

Selle meetodi kohta sobivad väga hästi Fujitsu tunnuslaused Human centric innovation (inimekeskne innovatsioon) ja Co-creation for success (edu koos loomine). Need annavad edasi uut mõtteviisi, mis erineb tüüpilisest kliendihalduse või müügi lähenemisest, kus kliendil on mingi vajadus ja talle müüakse vastav toode või teenus. Samuti, et kui kliendil on küsimus, siis tuleb ekspert, kes teab õiget vastust.

See lähenemine enam ei toimi, sest muutused ja areng on nii kiired, et õppimine klassikalises mõttes ei jõua sellele järele. Me peame omaks võtma seisukoha, et me loome edu või siis uut väärtust koos selle kaudu, et mõistame kasutajat. Just see on inimkeskne ehk see human-centric osa lähenemisest. Me peame sügavalt mõistma, mida tegelikult inimene, tarbija, loodava lahenduse kasutaja päriselt vajab.

Ja see pole lihtne. Esimene vastus ükskõik kellelt, kaasa arvatud kasutajalt, ei pruugi olla kaugeltki see, mida tegelikult otsitakse. Kui väljakutse kallal pisut töötada ja mõelda miks see nii on ja mis selle taga on, panna fookust ja tähelepanu nii detailidele, seostele kui suurele pildile, väljudes piiravatest ja tüüpilistest raamidest, jõutakse hoopis põnevamate uute tulemusteni, mis ei paista kohe välja. Ja see ongi selle meetodi väärtus.

Nii kliendi organisatsioonis kui toote või teenuse pakkujate poolel ei tarvitse olla esmalt sügavamat mõistmist, mida minnakse lahendama. Sellest töötoast suur osa keskendub tegelikult olukorra vaagimisele ja probleemi või väljakutse formuleerimisele läbi kasutajaga samastumise. Me ei torma kohe lahendamise kallale.

Tundub, et see meetod on oma olemuselt väga sarnane coachingule. Eesti keeles on üheks tuletuseks sellele kootsing ehk koos otsing ja siin tundub ühiseid jooni olema.

Kui probleem on kaardistatud, siis mis on väljund kliendi jaoks? Mida klient sellest saab?

1. Kiire tagasiside ja kiirus lahendusega edasiminekul. 1-2 tööpäeva jooksul pärast töötoa läbiviimist tuleb meilt tagasiside kokkuvõtte ja ettepanekutena, millist rada pidi edasi minna ja on olemas alused business case’i ehitamiseks.
See on kiire läbimängimise tee.

2. Kaasatus, erinevate vaatepunktide poolt tulev sisend. Organisatsioonist kutsutakse osalema väga palju eri tasandite inimesi, sh selliseid, keda tüüpiliselt sedalaadi ostuste juurde ei kaasata.

Meie praktika näitab, et kui tulevad väga erinevatest rollidest ja hierarhiliselt tasandilt inimesed ühte ruumi ja panustavad, siis selles mängulises olukorras nad tegelikult unustavad ära oma rolli piirid ja mõtlevad lahenduse peale, mida me ühiselt otsime. Kuni selleni, et nad lõpuks ütlevad: me saime aru, et me oleme kõik ühel poolel! Kui alguses on võib olla tunne, et keegi on kellegi vastu, keegi tahab kelleltki midagi saada ja sunnib midagi tegema, siis nüüd on arusaam, et me kõik ajame üht asja.

Klient saab võimaluse avastada ja ära kasutada oma olemasolevaid, kuid sageli varjatud ressursse.

3. Lahenduse inimkesksus tähendab, et me ei lahenda lihtsalt probleemi, vaid me mõtleme, mida vajab see inimene, kes uut toodet või teenust kasutab või keda see puudutab.

Klient saab olukorda vaadelda hoopis uues raamis, uues kontekstis.

Miks Fujitsu seda kasutab?

Meie eesmärk on olla tehnoloogilise innovatsiooni eestvedaja. Me küll rõhutame äriprobleemidele keskendumise aspekti, aga samas on tänapäeval enamik äriprobleeme seotud tehnoloogiaga. Kui teie probleem on täiesti tehnoloogiaväline, siis me tõenäoliselt ei ole õige partner.

Aga kui see siiski on tehnoloogilise innovatsiooni ja digitransformatsiooniga seotud teema, kui me koos sellise suuna leiame, siis me saame kindlasti aidata ja sealt edasi juba koostööd hakata ehitama.

Co-creation töötoa kaudu anname juhtidele ja valdkonna ekspertidele võimaluse otsida loovalt selliseid lahendusi, mis tekitavad uut väärtust, kujundavad ümber tööprotsesse ja hoiavad teid oma ärivaldkonna tipus.

Kui soovite üht konkreetset oma äri väljakutset lahendada või kiiresti mõnd ideed testida, siis võtke meiega ühendust!

Jaga postitust ka teistega!

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood

Fujitsu Estonia AS
Mustamäe tee 16,
10617 Tallinn
info[at]ee.fujitsu.com
+372 627 2300

Fujitsu Eesti Blogi

Uusimad IT trendid ning ettevõtete õpetlikud kogemuslood