ERP tarkvara konsultandi Alo läbiv joon nii töös kui väljaspool tööd on õppimine ja uudishimu.

Läbi katsetuste ja kogemuste on ta jõudnud enda jaoks õige tegevusala juurde ning on seda nüüd edasi arendamas, seejuures teekonda nautides.

Oma suurimaks saavutuseks peab ta aga mitte karjäärihüppeid, vaid tasakaalu pere, töö, sõprade ja õpingute vahel.

Allolevas loos kirjeldab Alo ise kõike täpsemalt.

Lisaks leiad loost noppeid Alo TalTechi magistriõppe lõpuprojektist erialal “Digimuutused ettevõttes”.

Gümnaasiumis ma ei teadnud, mida tahaks edasi õppida. Kuna mulle reaalained meeldisid, siis läksin isa õhutusel Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžisse tööstus- ja tsiviilehituse inseneri erialale.

Meeldis andmeid visualiseerida ja teha CAD tarkvaras jooniseid. Teen seda enda jaoks ka praegu seoses käimasoleva koduvahetusega.

3,5 aastat inseneri erialal õppinuna tekkis huvi tööstusdisaini vastu. Vahetasin kooli ja läksin ehitusest üle tootmistehnika erialale Maaülikoolis.

Järgmise muutuse tõi tutvumine oma elukaaslasega, kes läks Tallinna õppima. Kolisin samuti Tallinna ja Maaülikool jäi tookord lõpetamata. Kõrgkoolidiplomi sain rohkem kui 10 aastat hiljem hoopis Tallinna Tehnikakõrgkoolist tootmise ja tootmiskorralduse erialal. Selle õppekava koostaja oli Ingrid Joost-Vermeiren, minu toonane mentor ja praegune juht Fujitsus.

Tallinnas asusin tööle tootmises, Saku Metall Allhanketehases, kus esmalt olin CAD/CAM insener ja hiljem inseneride tiimijuht. Sellesse ettevõttesse jäin peaaegu 10 aastaks ja see kogemus kujundas väga oluliselt mu arusaama tootmise korraldamisest.

Mulle sai selgeks, et tootmise valdkond on minu jaoks õige. Seal tuli mängu ka tootmise tarkvara pool ja hakkasin liikuma insenerivaldkonnast tootmistarkvara juurde.

Saku Metallist olen saanud kaasa arusaamise, kui suur on tarkvara roll tootmises, et asju teha efektiivsemalt. Sealne IT juht ja omanikud soosisid tarkvaraarendust, tiim oli tugev ja võidud olid selgesti näha.

2022. aasta sügisel nägin Linkedinis Fujitsu töökuulutust, mis kutsus kandideerima ERP tarkvara konsultandiks. Tundsin, et on aeg muutusteks. Sel korral ma Fujitsusse siiski ei jõudnud. Läksin tootmisjuhiks hoopis ühte teise, Saku Metallist palju väiksemasse metallitööstuse ettevõttesse.

Minu uus töökoht oli palju väiksem ettevõte, kus asusin tootmisjuhi rolli. Nende visioon oli hea ja ärimudeli aluseks oli kiire tarne, mille eest sai klientidelt küsida kõrgemat hinda.

Tuli age ette olukordi, kus kiiruse arvel kannatas kvaliteet. Tarkvara abil oleks saanud seda oluliselt parandada – suurendada läbipaistvust, kontrollida protsesse ja vältida praaki. Paraku ei mõistnud nad tarkvara olulisust tootmisprotsessi korraldamisel ja ei olnud sellest huvitatud.

Nägin eelmise töökohaga võrreldes hoopis teistsugust vaatenurka.

Olin seal töötanud kolm kuud, kui minuga võeti ühendust Fujitsust, sest konsultandi positsioon oli vabanenud.

See kutse sundis mind oma samme põhjalikult kaaluma.

Ühest küljest olin uues töökohas olnud alles lühikest aega ja ma pole seda tüüpi inimene, kes tihti tööd vahetaks. Teisalt haakus see võimalus minu jätkuvate õpingutega. Nimelt peale Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetamist olin astunud TalTechi magistriõppesse erialale “Digimuutused ettevõttes”.

Olin kindel, et toomise tarkvara on minu jaoks õige teema. Seetõttu kaldus mu töökohavalik Fujitsu kasuks, kuigi mul polnud varem otsest töökogemust ERP tarkvaraga.

Nii liitusingi 2023. aasta märtsis Fujitsuga.

Mul ei olnud enne Fujitsusse tulekut kokkupuudet MS Business Centrali tarkvaraga, aga mulle väga meeldib tarkvarasid õppida. Meeldib proovida uusi asju, ilma et kardaksin ebaõnnestuda.

Asusin Business Centralit õppima eesmärgiga teha ära MB-800: Microsoft Dynamics 365 Business Central Functional Consultant sertifikaat. Esimesel katsel eksamit tehes sain aru, et küsimused olid hoopis laiemad kui vaid tarkvara – nõudsid arusaamist klientide ärist ja finantsidest. Seda poolt täiendasin väga  palju.

Kuigi mul ei olnud Fujitsus alustades kindlat mentorit, on siin hea see, et kolleegid on toetavad ja neilt on alati võimalik nõu küsida, kui ise hätta jääd.

Kuna konsultandina pean orienteeruma väga paljudes tegevus- ja ärivaldkondades, võib iga päev tuua mingi uue ülesande, mis sunnib taas pingutama. See ongi põnev. Olen mõelnud kõrgkoolis ka finantsala juurde õppida.

Ettevõtetega konsultandi rollis töötades näen selgesti, millise hoiakuga ja millisel tasemel nad oma digiteekonnal on.

Skaala otsad:

– tarkvaraarendus on kallis ja seda pole vaja – juhtimine käib paberil nagu vanasti;
– tarkvara on vajalik ja vältimatu tööriist kvaliteetse juhtimise ja protsesside jaoks.

Peamine eristaja nende kahe vahel on ettevõtte juhtide teadlikkus ja tahe.

Mul on näiteks kokkupuude tootmiskliendiga, kes on ise arendanud muljetavaldava süsteemi koos automaatika ja liidestustega. Nüüd sooviksid nad ERP süsteemi uuendada ja viia ka tootmise sinna.  Nende eesmärk on protsesside lihtsustamine ja läbipaistvuse saavutamine. Tarkvara osad peavad omavahel suhtlema ja looma terviku ning igaüks, kes süsteemiga töötab, peab saama olukorrast selge ülevaate.

On ka teistsuguseid olukordi, kus kliendi organisatsioonis ei ole tarkvara juurutuse eesmärk kõigile asjaosalistele selge, ei leita aega protsesside läbimõtlemiseks ja testimiseks jne. See raskendab koostööd ja seab lõpptulemuse ohtu.

Uued postitused meie blogis